Uus tööhõivereform sunnib noori ja aktiivseid erivajadustega inimesi end viletsamana näitama, ütles Maarja Haamer, Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühingu juhatuse liige täna Toompeal riigikogu peahoone ees piketil, kus erivajadustega inimesed nõudsid töövõimereformi peatamist ja töövõimeseaduse eelnõu tagasivõtmist.
Erivajadustega inimesed: uus reform surub tublid põranda alla
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
17. juuni 2014, 12:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Noored ja aktiivsed [erivajadustega inimesed], kes tahavad töötada, lähevad pärast [reformi läbiviimist] üldse põranda alla - me üritame siis seda väiksematki summat kätte, mis meile antakse, sest meil ei ole üle-Eestilisi tugiteenuseid,» ütles Maarja Postimehele.
«Kas peab kiirustama reformiga, mis puudutab tegelikult kogu ühiskonda?» küsis ta. «Ma olen ka ise töötanud ja tahan töötada, haridust saada.»
Praegu saab Maarja 286 eurot pensionit ja lisaks 50 eurot toetust. Ta elab saja euro eest kuus sotsiaalmajas koos noormehega.
Maarjale öeldi Töötukassas, et kuna tal on head abivahendid ja saab hakkama, siis ta ei pruugi enam pärast reformi toetust saada. «Kardan, et kaotan pool rahast, kuna olen nii tubli!»
Kui pärast reformi Maarjale määrataks osaline töövõime, kukuks tema toetus umbes poole võrra. Samas läheb tal toetusest suur osa abivahendite ja ravimite peale.
«Me ei ole rahul sellega, et meie ettepanekuid ja soovitusi ja soove ei kuulata ära, vaid saadetakse juba esimesele lugamisele see kurikuulus reform.»
«Aitab ajutistest ja lühinägelikest reformidest!» ütles üks plakat.
«Enne teeme, siis mõtleme?» küsis teine.
Paljud kohaletulnud olid kuulmispuudega. Neile oli abiks vaid üks tõlk.
Üheks suureks probleemiks on näiteks isikliku abi puudumine.
«Seda isiklikku abistamist oli meil ka täna vaja. Näete, mõnda plakatit tuleb kahekesi või kolmekesi hoida,» ütles piketi eestvedaja Samuel Golomb.
Kohale tulid ka näiteks Eesti Raudteelaste Ametiühingu esindajad. Töövõimereform toob esimehe Oleg Tšubarovi sõnul pigem puudega inimesi Eestisse juurde, kui et olukorda parandab.
«See on ka täna töötavate inimeste probleem - reformiga tahetakse panna kõik töötukassa õlgadele.»
«Täna riigikogu suurde saali esimesele lugemisele jõudev töövõimetoetuse seaduse eelnõu käivitaks parlamendi poolt vastu võetuna mahuka struktuurse reformi järgmise aasta 1. juulist, mis puudutab otseselt sadat tuhandet terviserikke või puudega tööealist inimest, kuid pidevat kõrvalabi vajavate inimeste puhul ka nende lähedasi ja hooldajaid, kellest paljudele lisanduks uusi kohustusi,» ütles Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu (ELIL) juhatuse liige Tiia Sihver.
«Reformiga püütakse ellu viia sunnimeetmetega, paisutades töötukassa kontoreid ja rakendades tööle sadu uusi klienditeenindajaid ning töötervishoiuarste, kes hakkavad hindama terviseprobleemidega inimeste töövõimet ja kontrollima nende tööotsinguil osalemist, kuid unustatud on lihtne tõsiasi, et tööl käimiseks on ennekõike tarvis sobivaid töökohti ja võimalust kodust välja pääseda.»
Piketi korraldusmeeskonda kuuluvad Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Eesti Kurtide Liit, Eesti Vaegkuuljate Liit, Eesti Nägemispuuetega Inimeste Keskliit, Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit, Eesti Hooldajate Liit, Eesti Patsientide Esindusühing, Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühing, Juht- ja Abikoerte Kool, Abikoerte Keskus jt organisatsioonid ning üksikisikud.