Täna öösel riigikogus esimese lugemise läbinud töövõimetoetuse seaduse eelnõule saab muudatusettepanekuid esitada 11. augustini.
Sotsid: töövõimereformiga tuleb edasi minna
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
19. juuni 2014, 12:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaaldemokraadid leiavad, et töövõimereformi kavasse tuleb enne seadustamist viia sisse mitmeid sisulisi muudatusi, et pakkuda osalise töövõimega inimestele parimat võimalikku tuge.
«Pean vajalikuks sõlmida hea tahte lepe tervisekahjustustega inimeste sõlmküsimuste lahendamiseks. Tegin sotsiaalministrile ning töö- ja tervishoiuministrile ettepaneku teha huvigruppidega koostööd selle nimel, et sünniks lepe, mis kaardistab valdkonna sõlmküsimused ja valupunktid ning kus on kirjas eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused koos tähtaegade ja vastutajatega,» ütles sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof.
Sotsiaaldemokraadid peavad Pikhofi sõnul reformi võtmeküsimuseks erivajadustega inimestele sobivate töökohtade olemasolu. Valitsusel tuleks koostada uute töökohtade, sealhulgas osaajaga töökohtade loomise kava ja pakkuda tööandjatele täiendavaid hoobasid, et nad oleksid huvitatud osalise töövõimega inimeste palkamisest, lisas ta.
Samuti näevad sotsiaaldemokraadid vajadust töövõimetoetuste diferentseerimise järele, et ulatuslikuma töövõimekaoga inimesed hakkaksid saama suuremat ja väiksema töövõimekaoga inimesed mõnevõrra väiksemat toetust.
«Selgelt ebapiisav on eelnõu praeguses variandis seatud piir, et töövõimetoetus väheneb neil inimestel, kelle brutopalk on üle 641 euro. Vastav lagi tuleks seada oluliselt kõrgemale, näiteks keskmisele brutopalgale,» arvas Pikhof.
Valitsuse algatatud töövõimetoetuse seaduse eelnõu reguleerib töövõime hindamist ning töövõimetoetuse määramise ja maksmise tingimusi ja korda. Eelnõu on osa suuremast muudatuste paketist ehk töövõimeskeemi reformist. Reformiga soovitakse pakkuda tervisekahjustusega inimestele kompleksselt abi ja toetust tööturul osalemiseks, arvestades iga inimese individuaalseid vajadusi ja barjääre. Terviklik lähenemine tähendab, et töövõime hindamine toetab sobivate tööturuteenuste pakkumist ja sobiva, terviseseisundile vastava töö leidmist.
Läbirääkimistel sõna võtnud fraktsioonide esindajad Margus Tsahkna ja Marika Tuus-Laul ei toetanud eelnõu. Heljo Pikhof ja Jüri Jaanson pidasid eelnõu edasist menetlemist vajalikuks.
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Hääletus: 34 poolt, 50 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust.