Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

USA kindralmajor: eestlastel oli õppusel määrav roll

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eesti sõdurid Baltimaade õppusel Saber Strike. | FOTO: Ülo Isberg / kaitseväe peastaap

Äsjalõppenud õppuse Saber Strike üldjuhi, USA kindralmajori Mark McQueeni sõnul oli Eesti üksustel määrav roll loodava Balti pataljoni kokkuharjutamisel.

Täna lõppes Baltimaades toimunud Ameerika Ühendriikide Euroopa väekoondise õppus Saber Strike, millest võttis osa üle 4700 baltimaade, USA, briti ja põhjamaade ja Saksamaa kaitseväelase.

Eestist osales õppusel ligi 400 kaitseväelast, vahendas kaitseväe peastaap.

McQueeni sõnul on Eestil põhjust olla uhke oma sõdurite ja sõjalise võimekuse üle, millega nad väliõppusele Lätis Adazis ja staabiõppusele Tartus panustasid.

Õppusel osalenud Scoutspataljoni ülema major Andrus Merilo sõnul võimaldasid õppuste stsenaarium ja üksuste arvukus luua realistlikud tingimused osalejate ettevalmistamiseks.

«Viisime läbi kahe pataljoni vastutegevuse harjutuse, kus saime kasutada nii soomukeid kui ka õhutoetust, see andis võimaluse harjutada nii rahvusvahelise pataljoni kui ka loodava Balti pataljoni ettevalmistamiseks vajalikke protseduure,» lisas Merilo.

Rahvusvahelisel õppusel Saber Strike olid sel nädalal Lätis Adazi harjutusväljal õppelahingud.

Eesti üksustest võttis lahingutegevusest osa Scoutspataljoni soomustatud jalaväekompanii, mis valmistub tegutsemiseks Balti pataljoni koosseisus.

Eelmisel nädalal Eestis, Lätis ja Leedus alanud Ameerika Ühendriikide Euroopa väekoondise õppuse Saber Strike eesmärgiks on maaväeüksuste koostöö harjutamine.

Eesti üksustest harjutas Scoutspataljoni kompanii koostegevust maaväeüksustega Adazi harjutusalal Lätis, Tartus tegi 1. jalaväebrigaadi staap koostööd liitlaste staapidega, Ämari lennubaasist sooritasid lahinglende liitlaste lennuvahendid.

Õppuse taktikalisel harjutusel tuli Scoutspataljonil juhtida Baltimaade kompaniidest koosnevat jalaväepataljoni.

Õppuste stsenaariumi kohaselt tuli Balti riikide üksustel kaitsta oma positsioone Ameerika Ühendriikide, Kanada, Norra ja Ühendkuningriigi üksuste rünnaku eest.

Scoutspataljoni kompanii osaleb alates 2015. aastast NATO reageerimisjõudude õppustel ning peab 2016. aastast olema Balti pataljoni koosseisus valmis vajadusel osa võtma väekontingendi tegevusest juhul kui NATO otsustab üksuse aktiveerida.

Tagasi üles