Parteid ei tohi reklaamis valijat eksitada, esitada valeväiteid või kasutada inimeste pilte nende loata, sest see on reklaamiseadusega keelatud ja tarbijakaitseamet kavatseb täitmisel silma peal hoida.
Tarbijakaitse võtab poliitreklaami valvsa pilgu alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jah, reklaamiseadus kehtib ka poliitreklaami kohta. Tarbijakaitseameti avalike suhete juht Hanna Turetski-Toomik lausus, et osale erakondadele tuli see fakt tõesti üllatusena, kui tarbijakaitseamet hiljuti erakondade esindajatega kohtudes teavitas neid oma kavatsusest hakata sügisest reklaamiseaduse täitmist poliitreklaamides jälgima.
Keskerakonna peasekretär Priit Toobal on otseselt tarbijakaitseameti sellise rolli vastu. «Kohtumisest jäi mulle mulje, et ega tarbijakaitseamet isegi õnnelik ole, et teda on sunnitud ka poliitilist reklaami hindama, neil puudub selleks pädevus ja ka soov,» teatas Toobal.
Poliitilise reklaami mõiste ja regulatsioon tuleks sätestada tema hinnangul hoopis valimisseaduses ja järelevalvet selle üle võiks teha vabariigi valimiskomisjon.
Keskerakonnal on mureks ka põhjust, sest kevadel tegi Keskerakond suure välireklaami kampaania, kus Andrus Ansipi ja Mart Laari näopilti kasutati ilma nende loata. Inimese näo või näiteks hääle kasutamiseks reklaamis on aga vaja selle inimese kirjalikku luba.
Kuidas kontrollida lubadusi?
Ansipi ja Laari näo loata kasutamist Toobal kommenteerida ei soovinud ja vaid kordas, et poliitilise reklaami jaoks tuleks eraldi kord luua.
Reformierakonna peasekretäri Kristen Michali sõnul Keskerakonnal Ansipi pildi kasutamiseks mõistagi luba polnud, ent samas ei kiirustanud ta ka seda reklaami hukka mõistma. «Ka see on suur väärtus, kui Keskerakond näitab avalikult oma tegelikku nägu, ükskõik siis kelle pilti kasutades,» kiitis Michal reklaami.
Praegune reklaamiseadus hakkas kehtima 2008. aastal, ent kui see oleks kehtinud aasta varem, oleks tarbijakaitseameti tähelepanu tõenäoliselt pälvima pidanud ka Reformierakonna maksuvabade reedete reklaam.
Selles väitis Reformierakond, et tulumaksumäära langetamine 22 protsendilt 18 protsendini toob kaasa maksuvaba reede ehk tulumaksumäära languse viiendiku võrra. Kuna tegelikult see nii pole, siis võib seda nimetada eksitavaks reklaamiks.
Turetski-Toomik lausus, et sõnavabaduse piiramine pole kindlasti nende eesmärk ning enamiku poliitreklaamide puhul on tegemist tulevikku suunatud lubadusega, mille õigsust on võimatu kontrollida. Kui aga reklaamis on väide, mille ekslikkus on kindlate kriteeriumide abil selgelt kontrollitav, siis see on juba eksitav reklaam ja sel juhul saab tarbijakaitseamet tegutseda.
Kaaperdatud loosung
Enne kohalikke valimisi kaaperdasid rohelised ka Keskerakonna reklaami, kus nad kasutasid nii Keskerakonna loosungit «Kes siis veel» kui ka Keskerakonna reklaamile sarnast värvilahendust.
Turetski-Toomik lausus, et kui kaubamärk või loosung on kellegi nimele registreeritud, siis seda loata kasutada ei tohi, ent kui Keskerakond ei olnud loosungit «Kes siis veel» registreerinud, siis roheliste tegu seaduserikkumine polnud.
Ühemõtteliselt kiitis tarbijakaitseameti algatust sotsiaaldemokraatide peasekretär Kalvi Kõva. Tema sõnul on nad reklaame tehes lähtunud seadustest, sest valija on Kõva sõnul nutikas inimene, keda pole vaja trikkidega meelitada.
Kommentaar
Hanna Turetski-Toomik
tarbijakaitseameti avalike suhete juht
Praegu tulime sellega välja seetõttu, et praegu pole poliitilist reklaamikampaaniat, ent sügise poole see algab. Seetõttu tahtsimegi erakondadega sellest rääkida.
Kampaaniatega nimelt kaasneb üldjuhul see, et meie poole pöörduvad tarbijad ja väljendavad oma pahameelt.
Reklaam ei tohi olla halvustav, eksitav ja peab olema kooskõlas heade tavadega. Alati tekitab küsimust isikustamine reklaamides. Reklaamiseadus ütleb, et kui kasutatakse äratuntavalt inimesi, siis selleks peab olema nende kirjalik nõusolek. See oli paljudele üllatus.