Raport:Eesti lasteaiaharidus on tugeva tasemega

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lasteaed.
Lasteaed. Foto: Toomas Huik

Äsja Ateenas lõppenud Euroopa Komisjoni konverentsil esitletud rahvusvahelises raportis toodi esile, et Eestis on loodud hea ühtne süsteem alushariduseks 1,5-7aastastele lastele, kuid tähelepanu tuleb pöörata alla kolmeaastaste laste alushariduse ja -hoiu kättesaadavusele.

Samuti märgiti, et Eesti alusharidus sarnaneb kõige rohkem Põhjamaadele ning tunnustati Eesti õpetajate head ettevalmistust, häid võimalusi professionaalseks arenguks lasteaedades. Oluliseks peeti töötingimuste parandamist lasteaedades, sealhulgas ka  täiskasvanute ja laste suhtarvude täpsustamist lasteaedade töökorralduses.

Konverentsil Eestit esindanud haridus- ja teadusministeeriumi alushariduse peaeksperdi Tiina Petersoni sõnul näitab uuring, et oleme koolieelse lasteasutuse seadusemuudatustega ning alushariduse arengusuundadega ka Euroopa riikide võrdluses õigel teel. «Peamine sõnum konverentsil oligi see, et kvaliteetne alusharidus ja lapsehoid mõjutab laste edukust koolis ja aitab kaasa laste sotsiaalsele ja emotsionaalsele arengule,» ütles Tiina Peterson.

Eurydice ja Eurostati raporti «Key Data on Early Childhood Education and Care in Europe 2014» äsjaavaldatud väljaanne käsitleb alushariduse ja lapsehoiu kättesaadavust, laste osalust, finantseerimist, personali professionaalsust, õppe- ja kasvatusprotsessi kvaliteeti, vanemate kaasamist ning riskilaste toetamist. Uuringus osales 32 Euroopa riiki

Peamised uuringutulemused:

Ainult üheksas riigis Euroopa Liidus on lastel seaduslik õigus omandada alusharidust ja osaleda lapsehoius kohe pärast vanemapuhkust. Eesti kuulub nende riikide hulka. Teised sarnased riigid on Taani, Saksamaa, Malta, Sloveenia, Soome, Rootsi ja Norra. Enamikus neis riikides hõlmab alusharidus ja hoid kogu päeva ning on lapsevanematele tasuline kuni kohustusliku hariduseni. Kui vaadata Eesti laste keskmist lasteaias viibitud tundide arvu, siis ületab see kõrgelt Euroopa keskmisi näitajaid.

Alushariduse ja lapsehoiu integreeritud süsteemi peetakse kõige paremaks, kuna puudub erisus alushariduse ja lapsehoiuvormide vahel. Sellise süsteemi puhul on alushariduses ja lapsehoius sarnane administreerimine, regulatsioonid ja finantseerimine. Sellele sarnane on muudetava koolieelse lasteasutuse seaduse kohaselt ka Eesti koolieelse lasteasutuse korraldus.

Enamikus Euroopa riikides on vajadus alla kolmeaastaste laste lasteaiakohtade järele suurem kui võimalused. Eesti puhul on samuti probleemiks, et kohtade vajadus alla 3-aastastele lastele on kõige suurem. Ülevaates on toodud positiivse näitajana, et Eesti riik toetab kohalikke omavalitsusi lasteaiakohtade loomisel Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Lapsevanematele on väga oluline alushariduse ja lapsehoiu taskukohasus. Lapsevanemad maksavad laste alushariduse ja lapsehoiu eest enamuses riikides, välja arvatud Lätis, Leedus ja Rumeenias. Lapsevanemate kuutasu on kõrgeim Iirimaal, Luksemburgis, Inglismaal ja Šveitsis. Põhjamaades on alusharidus ja lapsehoid lastevanematele nii kättesaadav kui taskukohane.

Eesti lasteaiarühmade suurused on väiksemad võrreldes Euroopa riikidega. Samuti on Eestis laste ning täiskasvanute suhe 1:8 sõimerühmas ning 1:12 lasteaiarühmas optimaalne. Täiskasvanute ja laste suhtarvude sätestamist seadusandluses peetakse oluliseks lastele turvalise kasvukeskkonna loomise ja sotsiaalse arengu toetamise seisukohalt – sellest argumendist on kantud ka koolieelse lasteasutuse seaduse muudatused.

Lasteaiaõpetajad on enamikus riikides bakalaureusekraadiga. Eesti kogemust õpetajate professionaalse arengu toetamisel tõsteti esile, näiteks Eesti koos Šotimaaga paistab silma selle poolest, et on üks väheseid riike Euroopa Liidus, kus eeldatakse lasteaedade juhtidelt spetsiaalseid juhtimiskompetentse ja koolituse läbimist.

Õppe- ja kasvatusprotsessi kvaliteet on oluline nii lasteaia kui lapsehoiu puhul. Riiklik õppekava on sätestatud lasteaiale Eestis, Hispaanias, Prantsusmaal ja Sloveenias. Näiteks Taanis, Saksamaal, Iirimaal, Ungaris, Soomes ja Inglismaal, Norras on raamõppekava sätestatud ka lapsehoidudele ning õppe- ja kasvatusprotsessi peetakse oluliseks kõikide erinevate alushariduse ja lapsehoiu, sh koduse lapsehoiu, vormide puhul. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles