Gena, papagoid ja flamingod vanadest rehvidest

Lõbusat krokodill Genat vaadates hakkab peas kumisema lauluviis: «Vihmapiisa tantsu saatel mängin pilliloo ...» Gena kõht ja saba tekkisid viimasel hetkel. Foto: Irina Tokareva

Ühe tavalise Kohtla-Järve kahekorruselise maja siseõu on naabrite seas tuntud armsate ja omapäraste aia­skulptuuride poolest, mille kõrval ümberkaudsete majade elanikud armastavad käia pilte tegemas.

Kogu see ilu ei läinud korteriühistule sentigi maksma, kuid see-eest on selle nimel näinud palju vaeva korteriühistu Järveküla tee 54 esimees Maria Vesselova, korteriühistu juhatuse liige Farid Rahhimov ja viimase abikaasa Galina. Nad näitavad oma aeda uhkusega: sirelid ja kellukesed on küll peaaegu ära õitsenud, kuid nautida saab pojengide ja iiriste ilu, seejärel jõuab kätte ka rooside aeg.

Kuid vaid viis aastat tagasi polnud hoovis ei lillepeenraid, kiviktaimlaid ega mugavaid pinke. «Rohi oli rinnuni, ma niitsin seda vikatiga,» meenutab Farid. «Mis teha – naine ütles, et teda on ära tüüdanud, et aknast näeb umbrohupadrikut. Ja kahju oli ka meie pensionäridest ja lastest, kellel polnud kuskil jalutamas käia.»