Rotid andsid idee liikluse parandamiseks

Katre Tatrik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ütle, kas meil on mõni rott, keda võib tülitada,» küsib professor Jaanus Harro Chemicumis telefoniga rääkides. «Ahah, rotivanaemad,» lõpetab Harro kõne ja asetab mõni minut hiljem laborilauale kaks lumivalget närilist, kellel lõppesid äsja kõdikatsed. Ülikooli psühholoogide ja terviseteadlaste loodud, autokoolides kasutatava sekkumismetoodika väljatöötamine sai alguse laborirottidest.
«Ütle, kas meil on mõni rott, keda võib tülitada,» küsib professor Jaanus Harro Chemicumis telefoniga rääkides. «Ahah, rotivanaemad,» lõpetab Harro kõne ja asetab mõni minut hiljem laborilauale kaks lumivalget närilist, kellel lõppesid äsja kõdikatsed. Ülikooli psühholoogide ja terviseteadlaste loodud, autokoolides kasutatava sekkumismetoodika väljatöötamine sai alguse laborirottidest. Foto: Margus Ansu

Professor Jaanus Harro võiks enda sõnul oma vere biokeemiliselt profiililt olla ideaalne roolijoodik. Ent seda ta ei ole. Ta on elukutselise autojuhi paberitega ajuteadlane.

Harro on kümnete teiste suurte uuringute kõrval andnud panuse liiklusohutuse parandamisse nii Eestis kui suure lombi taga.

Tartu ülikooli psühholoogide ja terviseteadlaste loodud pooleteisetunnine koolitus, mida nimetatakse sekkumismetoodikaks, lubab maandada riske liikluskäitumises. Juba mõni aasta tagasi tõestasid teadlased, et koolitusel osalenud rikuvad liikluseeskirja ja satuvad liiklusõnnetustesse poole harvemini kui need, kes koolitusel osalenud ei ole.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles