Euroopa uus võlusõna on «paindlikkus»

Urho Meister
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Herman Van Rompuy teenis kiidusõnu Euroopa Liidu 2014-2020 eelarve vastuvõtmise eest, kuid paljude arvates pole see piisavalt paindlik, et vastata muutuvale ajale.
Herman Van Rompuy teenis kiidusõnu Euroopa Liidu 2014-2020 eelarve vastuvõtmise eest, kuid paljude arvates pole see piisavalt paindlik, et vastata muutuvale ajale. Foto: Reuters

Eile Brüsselis lõppenud tippkohtumise eel levitas Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy valitsusjuhtide seas dokumenti, milles toonitas soovitavaid suundi bloki rahanduspoliitikas.

Dokumendis sisaldusid kaks olulist võtmesõna, mille tähendus ja tõlgendus on mõistlik varakult lahti rääkida, kirjutab Financial Times.

Esiteks «paindlikkus».

Paindlikkus saadab Euroopa Komisjonile sõnumi, et eelarvereegleid tuleb tõlgendada nii lõdvalt ja loominguliselt kui vähegi võimalik – suund, millele Saksamaa ja Soome viimasel ajal veendunult vastu on vaielnud.

Teine tähtis sõna on «investeering».

Nii Prantsusmaa kui Itaalia on propageerinud lähenemist, mille puhul riiklikke investeeringuid arvestatakse erinevalt, kui teisi kulutusi. Tõotab ju investeering tulevikus tulu.

Rangema joone pooldajates tekitab investeeringute definitsiooniga mängimine siiski teatavat kõhedust. Nad küsivad: kas kulutused haridusele on ka «investeering»? Ja tervishoid?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles