Valitsuse saja päeva olulisimad teod

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taavi Rõivas ja Sven Mikser Kadriorus presidendi juures.
Taavi Rõivas ja Sven Mikser Kadriorus presidendi juures. Foto: Liis Treimann

Täna täitub Taavi Rõivase valitsusel sada päeva. Seega lõppeb kriitikavabaaeg, mis on mõeldud sisseelamiseks. Postimees toob välja saja päeva olulisemad teod.

•    Aprillis vastu võetud riigi eelarvestrateegia aastateks 2015–2018 sätestab kaitsekulude hoidmise kahe protsendi tasemel, Ämari lennubaasist sai Balti riikide õhuturbeoperatsiooni teine baaslennuväli.

•    Peretoetuse tõstmine.

•    Tulude maksuvaba miinimumi tõstmine 144 eurolt 10 euro võrra igal aastal 2018. aastani ning töötuskindlustuse maksemäära vähendamine 0,6 protsendi võrra.

•    Valitsus on esitanud riigikogule arutamiseks töövõime reformi eelnõud, millega soovitakse pakkuda tervisekahjustusega inimestele kompleksselt abi ja toetust tööturul osalemiseks.

•    Juunis jõudis riigikokku valitsuse eelnõu, millega laiendatakse koolilõuna toetuse maksmist lisaks põhikooli õppureile ka gümnaasiumiõpilastele.

•    Euroopa Komisjoni heakskiidu sai valitsuse esitatud eurotoetuse kasutamise partnerluslepe, millega suunatakse Eesti arengusse 4,4 miljardit eurot.

•    Mais sai valitsuse heakskiidu maaelu arengukava 2014–2020, milles nähakse ette maaelu edendamist toetavaid tegevusi enam kui miljardi euro eest.

•    Juunis esitas valitsus riigikogule eelnõu, millega luuakse täpsem regulatsioon e-residendile digitaalse isikutunnistuse väljaandmiseks.

•    Riigivalitsemise paindlikkuse tõstmiseks muudeti vabariigi valitsuse seadust, andes peaministrile õiguse määrata ministrite pädevusvaldkonnad.

•    E-riigi üldise arengu suunamiseks alustas peaministri juhtimisel tööd e-Eesti nõukogu.

•    Juunis sai valitsuse heakskiidu avatud valitsemise partnerluse tegevuskava aastateks 2014–2016, mille fookuses on kodanikke kaasavad ja avatud poliitikakujundamise protsessid, läbipaistev riigieelarve ja finantsjuhtimine ning kodanikest lähtuvad avalikud teenused.

•    Balti riigid leppisid kokku Rail Balticu ühisettevõtte teemal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles