Iluga unistust ellu viimas

Tiina Kolk
, Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helen Vaks
Helen Vaks Foto: Toomas Tatar

Tõuke esiemade rõivakirstudest sõbade väljakraamimiseks sai Vaks neli aastat tagasi Rakveres toimunud meeste tantsupeolt «Elementaalne», kus esines ka tema vanem poeg. Tribüünil istudes märkas aastaid rahvatantsu tantsinud ja rahvarõivastest vaimustatud naine, kuidas pärast etteastet varjati kaunite riiete ilu jopede alla. Siis meenuski talle, et muiste võtsid meie esivanemad külma ja vihma peletamiseks õlule sõba, ja tekkis idee hakata valmistama rahvuslike mustritega kaunistatud üleviskerätte, salle ja (päeva)tekke.

Ringiga disaini juurde

«Hakkasin kohe tegutsema. Käisin arhiivides ja muuseumides rahvarõivaid uurimas, istusin pikki päevi raamatukogus, kohtusin asjatundjatega,» räägib Vaks. «Eesti naised kandsid õlakatteid juba iidsetel aegadel, ja ikka pidupäevadel. Meisterlikult kootud suurrätte hoiti hoolega ja pärandati põlvest põlve, nagu ka sõba kudumise oskust. Mustrites talletati rahva tunded, unistused ja soovid, need tikiti ja kooti kokku justkui loitsud, uskudes, et vägi kaitseb kandjat.»

Sellised mustrid on Vaks stiliseerituna jäädvustanud ka oma kavandatud sallides-sõbades-tekkides. Omal ajal Jakob Westholmi gümnaasiumi lõpetades tahtis ta koos sõbrannaga kunstiülikooli astuda, paraku polnud ette näidata nõutud arvu töid. Läks siis isa soovitusel hoopis juurat õppima ega kahetse seda, sest õigusalased teadmised kuluvad ettevõtluses marjaks ära.

Erakõrgkooli Veritas viimasel kursusel Helen abiellus, sünnitas siis kaks poega ja hakkas koos sõbranna Annely Roosilehega pidama rasedate salongi «Emme». Lapse­ootel naised said sealt osta neile sobivaid rõivaid, mida kaubandus eriti ei pakkunud, käia perekoolis või lihtsalt niisama omavahel suhelda. Pärast tütre sündi otsustas Helen aja maha võtta, kuigi õmblemine, disain, ruumikujundus ja arhitektuur on teda ema eeskujul alati paelunud.

«Oma suvekodu Hiiumaal olen ise kavandanud ja sisustanud, seal sain disainikirge välja elada,» mainib naine.

Ristitud hellitusnimega

Iga sõba või salli, teki või padjakatte loomisele eelneb pikk ettevalmistusaeg, et kõige paremini edasi anda ühe või teise kihelkonna lugu.

«Minu missioon on arvukate imekaunite mustrite kaudu näidata, kui rikas rahvas me oleme – igas maanurgas leidub omanäolisi ornamente. Seepärast on minu disainiloome moto «Kauni kandi kallistus»,» räägib Vaks.

Kui esimesed Lõuna-Eesti ja Lääne-Eesti saarte mustritest lähtuvad esemed olid kavandatud ja ühe kohaliku kudumisvabrikuga käed löödud, tuli kaubamärgile nimi välja mõelda. Sugulaste-sõprade soovitusel-heakskiidul kannavad nüüd firmas Mustrid OÜ tehtud tekstiilid silti «Ellu sallid» – lähedaste ja kaasteeliste ringis on Helen Vaksi alati Elluks kutsutud.

Sallimustrite päritolu geograafia laieneb iga aastaga. Praeguse kollektsiooni idud pärinevad Lõuna-, Põhja- ja Lääne-Eestist ning meie suurematelt saartelt.

«Minu juured on Hiiumaal. See on paik, mida hoian ja armastan, ning algusest peale mõlkus mul mõttes luua kodusaare rahvale sõba,» meenutab Vaks. Ta rääkis oma plaanist hiidlasele Magnus Lõppele, kes toona tudeeris Londoni kuningliku kunstikolledži magistrantuuris meestemoe disaini, too haaras ettepanekust õhinal kinni ning nõnda sündiski Pühalepa tanukirja mustrist ja Hiiumaa laikuue lambapruunist toonist inspireeritud, kuid modernses ja minimalistlikus võtmes meeste sõba.

Selle sõba soetajad osalesid heategevuskampaanias, mille tulemusena said Heleni kooli nägemispuudega kasvandikud Eesti maakaardid, mis aitavad neil geograafia tunnis kodumaad tajuda. «Ellu sallid» on aidanud ka Viimsi Invaühingu erivajadusega lapsi.

«Iga heategu hakkab oma elu elama ja selle tähendus on palju suurem, kui me oskame arvatagi,» mõtiskleb naine.

«Ellu sallide» üks menukamaid mudeleid on beebitekk Uneingel, mis sündis Helen Vaksi ja kunstnik Epp Maria Kokamäe koostöös.

«Plaanisin teha figuraalelemendiga katte ja juurdlesin, kellega koos võiksin midagi luua, kuni mu silme ees kangastusid Kokamäe maalid, tema lõuenditele kantud inglid. Pealegi oli nende perre esimene lapselaps sündinud ja Epp Maria haaras minu mõttest kinni,» mainib Vaks.

Nii valmiski Lääne-Eesti mustritest kantud lilledega ääristatud tekk, mille keskmes on Kokamäe maalitud ingel.

«Mind on alati võlunud rahvarõivastes peituvad lillemustrid. Lausa imekspandav, kui mitmekülgne ja nüansirikas on Eesti tikandikunst, eriti kaunid on Lihula ja Muhu motiivid,» ütleb Vaks.

Tänavust laulu- ja tantsupidu silmas pidades valmis koostöös moedisainer Katrin Kuldmaga aga musta ja punast värvi Mulgi sall, mis Vaksi sõnul teeb kummarduse sealtkandi meeste kuuele.

Tumeda vammuse ehteks on paelad, mida kootakse tänapäevalgi käsitsi. Punast värvi lõng oli hoidva ja kaitsva tähendusega ning vanasti arvati, et mida rohkem ilutsemist on kuuel, seda jõukam on selle kandja.

«Ellu sallide» uusim, Hõbevalge sõba valmis juuni lõpus koostöös Viimsi rannarahva muuseumiga ja on lülitatud nende kollektsiooni «Hõbevalgeim».

Tagasiside tõstab tuju

Muidu kinnisteks ja kiitusega kitsideks peetavad eestlased on «Ellu sallide» kohta üllatavalt palju häid sõnu öeldud. Laatadel ja käsitööturgudel kuuleb Vaks südamest tulnud tunnustust, mis innustab edasi tegutsema.

Üleviskerättide, pleedide või tekkide omanikud on rääkinud, kui eri moel nad neid kasutavad. Kui ühed tõmbavad salli või suurräti jahedal vabaõhuüritusel õlule, siis teised kaunistavad vaipade ja katetega kodu, kolmandad aga usuvad, et inglipildiga beebitekk kindlustab nende maimukesele hea une.

Sõba on endale soetanud ka paljud välismaal elavad eestlased, kellel aitab rahvusmustris tekk koduigatsust leevendada.

Kõige rohkem on Vaksi üllatanud mehed, kes ostavad oma koju voodikatteid, beebitekke või suurrätte. «Mulgid on helistanud ja tänanud, et just «Puudutuse» ajal selle salli tegime,» rõõmustab naine. «Sellised hetked on toredad ja teadmine, et minu töö läheb paljudele südamesse, annab hingerahu. Nii mõnigi ütleb, et on «Ellu sallide» kodulehte lugedes palju targemaks saanud.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles