Seitsme aasta pärast võiks olla ülekaalus riigigümnaasiumid ja säilinud vaid kuni viis alamõõdulist munitsipaalgümnaasiumi paikades, kus olud seda nõuavad, pakub haridusministeeriumi kantsler Janar Holm.
Kantsler Holm: riik on valmis gümnaasiumid oma õlule võtma
10. juuli 2014, 11:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui vaadata omavalitsuste tegutsemist gümnaasiumidega ja kõrvutada seda Praxise soovitatud koolivõrguga, tundub tõenäoline, et tulevikus jäävadki alles vaid riigigümnaasiumid.
Meil ei ole selle vastu midagi, kui see sinnani jõuab. Meie oleme valmis üldkeskhariduse eest vastutuse võtma. See ei juhtu mõne aastaga, aga ma arvan, et tulevikus saab see olema täiesti normaalne, et kutseharidus ja üldkeskharidus on mõlemad riigi koordineeritud.
Ometi olete jätnud Praxisele võimaluse ikka veel arvestada 2020. aastaks teatud hulga alamõõduliste gümnaasiumidega, mis ei saa olla riigigümnaasiumid. Miks?
Alati on natuke seda x-faktorit, mille tõttu on põhjendatud omavalitsusel hoida mõnes kohas täiendavat kooli. Kui teatud paikades on olud, mis tingivad väiksemate gümnaasiumide olemasolu, siis ei ole midagi teha. Tõsi, selliste gümnaasiumide hulk võiks tulevikus olla loetav pigem ühe kui kahe käe näppudel.
Kas soovitava koolivõrgu saavutamiseks kavatsete muuta üldhariduse raha jagamist?
Otsest seost prognoosi ja rahastamismudeli vahele tõmmata ei saa. See, kuidas kohalikke omavalitsusi rahastatakse, on hoopis teine küsimus. Kohalik omavalitsus otsustab, kas ta peab seda kooli või ei pea.
Milliseid hoobasid plaanite reformi utsitamiseks kasutada?
Saame mõjutada ainult positiivse mõjutamise kaudu: pakkuda investeeringutoetusi ja infot. Ma olen kindel, et omavalitsused on nüüdseks ise jõudnud arusaamisele, et koolivõrgu kokku tõmbamine on nende enda sääst ja võimalus tõsta õppekvaliteeti. Ma ei usu, et oleks vaja hirmsasti omavalitsusi survestada.
Mitmed omavalitsused liidavad mitu kooli ühe nime alla, aga jätavad endiselt alles õppekohad senistes pooltühjades koolimajades. On see lahendus?
Eesmärk pole lihtsalt kulusid kokku hoida või optimeerida, vaid kindlustada, et raha läheks õigesse kohta. Kui võimalik, tuleks tühjade ruutmeetrite kütmisele eelistada raha panustamist õpetajate palkadesse või õppevahenditesse. Samas võib ka omavalitsuse selline otsus olla igati mõistlik – [kui see] aitab kokku hoida ühe direktori töötasu ja asutuse piires koolitööd paindlikult korraldada.
Kas usute, et 2020. aastaks on saavutatud prognoosis soovitatud koolide arv?
Kindlasti ei saa Eestis olema 44 gümnaasiumi, see ei ole reaalne. See arv on kindlasti suurem, aga usun, et praegusega võrreldes vähemalt poole võrra vähem võiks neid küll olla (194 asemel 97 – toim).