Investeeringud tekstiilitööstusesse jätkasid möödunud aastal kiiret kasvu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tekstiilitööstuses panustati oluliselt masinatesse ja seadmetesse ning soetati kinnisvara, mille tulemusena suurenes investeeringute maht 2013. aastal neljandiku võrra.
Samas tekstiilitööstuse tootmismaht kahanes mullu püsivhindades ligi seitsme protsendi võrra. Peamiseks mõjutajaks oli nõrkus siseturul, kuhu müüdi ligi 17 protsenti vähem toodangut kui aasta varem.
Eesti tekstiilitööstuse areng sõltub peamiselt aga konkurentsivõimest välisturgudel. Ekspordi osatähtsus 2013. aastal oli 87,5 protsenti ja ekspordimahud muutusid vähe. Möödunud aastal saadeti välja kokku 219 miljoni euro eest kaupu, mis on kuus protsenti rohkem kui aasta varem. Viimastel aastatel on järjest vähenenud Soome ja Rootsi roll, kuid oluliselt on kasvanud kaupade väljavedu Saksamaale ja Taani.
Töötajate arv tekstiilitööstuses langes 2013. aastal ühe protsendi võrra. Seejuures palgakasv oli Eesti keskmisest mõnevõrra kiirem, ulatudes pea üheksa protsendini.
Tekstiilitööstuse hetkeseis oli 2014. aasta kevadel oluliselt positiivsem kui aasta varem. Tunduvalt olid paranenud ettevõtete hinnangud nii eksport- kui ka kogutellimustele, kuid tootmise piiranguna nägid enam kui veerand sektori ettevõtetest tööjõupuudust, mida oli rohkem kui tööstuses keskmiselt.