/nginx/o/2014/07/15/3204091t1hd406.jpg)
Korrakaitseseaduse muudatus «tuleks tagasi võtta ning vahepealsel perioodil peaks omavalitsustel lastama oma territooriumil kehtestada piirangud maksimaalses ulatuses,» ütles Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann.
Karskusliit: avalikus kohas napsitamist lubav seadus tuleks tagasi võtta
15. juuli 2014, 09:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1. juulist kehtima hakanud seadusemuudatus, mis lubab alkoholi tarvitada enamikus avalikes kohtades, on karskusliidu hinnangul vastuolus valitsuse heaks kiidetud alkoholipoliitika rohelise raamatu põhimõtetega ja seetõttu ka üldise kavaga vähendada alkoholi tarvitamisega seotud kahjusid ühiskonnas.
Samas mõistab Beekmann, et korrakaitseseaduse muudatusi plaaniti aastaid enne rohelise raamatu protsessi, mil alkoholipoliitika oligi vähem tähtsustatud. Uues olukorras ei ole see muudatus aga tema sõnul loogiline.
Karskusliit kutsub omavalitsusi alkoholi tarvitamist avalikes kohtades võimalikult palju piirama ning valitsust korraldama alkoholipoliitikat terviklikult ning ministeeriumite vastutusalade koostöös.
Beekmann meenutab, et üritust, «mille pidamisel toimub alkohoolsete jookide pakkumine või jaemüük» nimetatakse Tallinna avaliku ürituse korraldamise korras «kõrgendatud turvariskiga avalikuks ürituseks».
Sellisel üritusel peab olema korraldatud turvakontroll.
«Nüüd on meie avalik ruum muudetud samamoodi «kõrgendatud turvariskiga» alaks ja samas puudub nii ulatuslikul territooriumil korravalve puudulike ressursside tõttu kontrolli võimekus,» ütles Beekmann.
Alkoholi tarvitamist ei peaks karskusliidu hinnangul täielikult ära keelama, vaid napsitamine peaks püsima selleks ettenähtud asutustes ja eravalduses.
Seadusemuudatus annab omavalitsustele järgmise õiguse: «Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus määrata oma territooriumil kindlaks lastele suunatud või tervise edendamiseks mõeldud muud kohad, kus alkoholi tarbimine loetakse teisi isikuid häirivaks.»
Pärnu linn keelas näiteks kesklinnas alkoholi tarvitamise ära. Seda ei pidanud ministeerium piisavalt põhjendatuks, vahendas ERRi uudisteportaal.
«Alkoholi tarvitamine ei ole üldiselt tegevus, mida tehtaks ringi jalutades ja liikudes,» jätkas karskusliidu juht.
«Võime siiski ette kujutada, et olgu see pargis või kesklinnas, kui inimesed on tulnud välja baarist või kohvikust või oma kodust, et avalikus kohas alkoholi tarvitada, siis tehakse seda kohas, kus samaväärselt võivad olla näiteks emad lastega – pingid, muruplatsid avalikus ruumis.»
Seetõttu peab tema sõnul avalik ruum olema vabas kasutuses laste, perede ja «tervise edendamiseks mõeldud» tegevuste jaoks.
«Sellest lähtuvalt julgustame kohalikke omavalitsusi kasutama maksimaalselt korrakaitseseaduse poolt antud võimalust määrata oma territooriumil alkoholivabasid alasid.»