Politsei- ja piirivalveameti andmetel on sel aastal Eesti vetes madalikule sõitnud juba 18 veesõidukit, eelmise aasta samaks ajaks oli seesuguseid õnnetusi juhtunud vaid seitsmel korral.
Madalikele sõitjaid on tänavu palju rohkem
17. juuli 2014, 09:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kaja Grak ütles, et peamiselt sõideti madalikele Lääne prefektuuri vastutusalas olevatel merealadel, 14 korral. 18 juhust ühel korral oli tegemist kaubalaevaga. «Sagedasemad madalikule sõitmise põhjused on seotud kas harrastusmeresõitjate väikeste meresõidukogemustega või tehakse navigatsioonivigu,» rääkis Grak.
Ka Eesti Jahtklubide Liidu peasekretär Ott Kallas arvas, et selliste õnnetuste puhul on enamasti tegemist inimestega, kellel pole piisavalt kogemusi. Ta lisas, et tihti võib tegemist olla rendijahiga ning sellel olevad inimesed ei pruugi omada piisavalt teadmisi. «Mulle teadaolevalt ei ole selliseid asju juhtunud inimestega, kes on näiteks mõne jahtklubi liikmed,» ütles Kallas ja lisas, et jahtklubide liikmete seas on reeglina väga head purjetajad. «Need inimesed on elu jooksul purjetamist õppinud ning teavad, mida ja kuidas teha,» lisas ta.
Veeteede ameti kommunikatsiooniosakonna juhataja Tarmo Ots ütles, et neil pole täpset ülevaadet Eesti vetes väikelaevadega juhtunud õnnetustest ja intsidentidest. «Õnnetusi juhtub, peamisteks põhjusteks loeme eelkõige väikelaevade arvu kasvu,» sõnas Ots. Juhataja sõnul toob suurem arv paadikasutajaid merel kaasa ka võimaluse, et midagi võib juhtuda. «Vaatamata sellele me ei näe, et viimasel ajal oleksid toimunud mingid erakordselt negatiivsed arengud.»
Veeteede ametist öeldi ka, et väikelaevade seisukorda kontrollitakse ning nende sõnul on aluste tehniline seisukord ja väikelaevnike teadmised ja teadlikkus pigem paranenud. «Meie töö käib kogu aeg, et ohutust tõsta ning alles hiljuti valmis meil Võrtsjärve lõunaosa kaart, mida piirkonna paadisõitjad juba pikalt oodanud on,» rääkis Ots. Ta lisas, et veeteede ameti kodulehel on saadaval vajalik info ohutu laevasõidu planeerimiseks.
Politsei- ja piirivalveamet soovitab kasutada meresõidul navigatsioonikaarte ning mitte usaldada oma vaistu. «Kindlasti ei tohiks võtta asjatuid riske ning mitte üritada sõita oma arvates lühemat teed ja nii-öelda lõigata teekonda lühemaks,» ütles Kaja Grak.
Samuti tasuks meresõitjal, kes on endale valinud tundmatu ja uue teekonna, teha enne teeleasumist eeltööd: valida võimalikult ohutu marsruut ning selgitada välja mereveetaseme hetkeseis. «Soovitatav on hoida ka raadiojaam sisselülitatuna, sest sel moel on mereseiret tegevatel ametnikel võimalik veesõidukiga ühendust võtta ja anda teada, kui kurss võib viia madalikule,» õpetas Grak.
Tarmo Ots soovitas omalt poolt väikelaevasõitjatel alati meeles pidada mõningaid põhitõdesid. «Alati tuleb veenduda paadi ja varustuse olemasolus ja võtta kaasa kasutamisvalmis sidevahend,» ütles ta ja lisas, et jälgida tuleks ka ilmaolusid ning oma oskusi tuleb realistlikult hinnata. «Kaine olek ja päästevesti kandmine on elementaarne tarkus, mida ilmselt ei peakski üle kordama.»