Politseikoeral napib koerustükkideks aega

Kuido Saarpuu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Järvamaa politseinikkonna noorimal liikmel, napilt viiekuusel koerapoisil Jäpel, läheb vähemalt kaks aastat, enne kui temast saab täieõiguslik patrullkoer. Vahepealne kutsikapõlv koerustükkideks ei kulu.

Pruunika karvkattega Jäpe kuuletub vaid ühele isandale, Paide politseijaoskonna vanemkoerajuhile Taavi Idavainule. Piisab sellest, kui peremees paneb selga vastava vesti, haarab ühes mänguasjad, võtab meelitamiseks toitu kaasa ning looduse poolt pisut püsimatuna loodud Jäpel muuks tähelepanu ei jagu, vähemalt ei tohiks jaguda. Taavi läbiviidav järjepidev treening on koerale suur mäng ja mis elu see ilma mängu ning toidupaladeta ikka oleks.

Energiat jagub

Jäpe jõudis Eestisse Soomest. Taavi nägi teda esimest korda Tallinna sadamas, kui koer oli kahekuune. Nüüd on käimas sotsialiseerumisaeg ehk aeg, mil peab tekkima tugev side koera ja inimese vahel. Labaselt öeldes peab kutsikas töllama (Taavi sõnade järgi) sinna, kuhu peremees ees läheb.

Jäpe on Belgia lambakoer malinois. Seda koeratõugu iseloomustab kõrge energiatase ehk kui Jäpel hakkab igav, võib ta tegevusetusest pahandusi tegema hakata. Katkinäritud jalanõud ei tee tulevasele politseikoerale teenistuslehel au ja seda teab ka poole oma kümneaastasest teenistusest koerajuhina tegutsenud Taavi. Koera vaba aeg peab saama sisustatud.

Kõik see, mida Jäpe peab tühiseks toidujahiks, on tegelikult kavalalt väljamõeldud treeningrutiin. «Koera treening käib söögiaegadel ning motivaatoriks on toit,» ütles Taavi. «Keskmiselt kolm korda päevas toimuvatel treeningutel saabki koer oma toiduportsjoni kätte. Koera treenimiseks peab olema motiveeritud, vastumeelselt minnes kandub inimese kehv tuju koerale üle. Kahest pahast tujust ei tule lõpuks midagi head,» rääkis Taavi.

Nelja kuu pärast jõuab Jäpe teismeikka. Seni pole riuklikke iseloomuomadusi välja löönud, pigem kiitis Taavi koera head energiat ja tegemistahet. «Ma loodan, et ma neid häid omadusi ära ei riku. Ei ole kehva koera, on lihtsalt kehv peremees,» sõnas ta.

Jäpe on Taavi Idavainu teine politseikoer. Neli aastat oli tema neljajalgseks töökaaslaseks koer Toomas, kellega ta teenindas positiivse tulemusega oma kümmekond väljakutset. Küll aeti koos kurikaelu taga, küll otsiti metsa eksinud marjulisi-seenelisi.

Saksa lambakoer Toomasest rääkides muutub Taavi Idavain kurvaks. Nendevaheline side oli hästi tugev, kuid koera ja koerajuhi vaheline koostöö sai looma haiguse tõttu ootamatu lõpu. «Toomas oli hästi äge koer ning ma olen emotsionaalselt temas endiselt kinni. Arvan, et see muutub ajaga. Ka Jäpe poeb mulle päev-päevalt üha rohkem südamesse,» ütles ta.

Kui koer Toomase aegu oli Järvamaa politseinikkonnas Toomaseid tööl lausa mitu, siis ühtegi Jäpet korrakaitsjana palgal teadaolevalt pole. Lõbusa nime pakkus välja Taavi elukaaslane.

Töövaba aja veedab Jäpe Taavi Idavainu juures kodus. Tööle tuleb ta siis, kui olukord nõuab või kui on Taavi vahetus. Paide politseijaoskonna sisehoovis ootab koera kolmnurkne aedik, väljakutsele sõidab ta kahe aasta pärast sama autoga, mis Taavigi.

Taavi Idavain peab end aktiivseks koeraomanikuks. Loomaarmastusega ta üle piiri ei lähe, kuid olgu öeldud, et Jäpe on tal pea igal pool kaasas. «Praegu on ta veel liiga väike ja näiteks metsarajale teda kaasa jooksma ma ei võta. Looma tervise peale tuleb mõelda,» rääkis Taavi.

Õpe on elukestev

Jäpe ja Taavi on Järvamaa politseinike seas erandlik tandem. Ühtegi teist patrullkoera või koerajuhti meil ametis pole. Kuut maakonda ühendavas Lääne prefektuuris tegutseb paarteist neljajalgse sõbraga koerajuhti, üle Eesti on neid ligi 70.

Järvamaa pättidel ei maksa loota, et Jäpe kasvamise aegu peavad meie politseinikud hakkama saama päris ilma koerte abita. Vajadusel tullakse meile naabermaakondadest appi. Lähemad patrullkoerad on ootevalmis Vändras ja Raplas.

Eesti politsei kasutab teenistuskoeri üldistatult öeldes patrull- ja narkokoerteks. Patrullkoerad, kelleks Jäpegi on mõeldud, tunnevad end koduselt jälgi ajades, esemeid otsides ja rünnakuid tõkestades. Muidugi võib koer koerajuhi käe all elu jooksul ka uusi oskusi omandada.

Koerajuhti haritakse politsei- ja piirivalvekolledži teenistuskoerte koolituskeskuses. Koeraga koos koolituskeskuses uusi ideid ja õpetamisnippe omandamas käimine on tavaline nähtus, kvartalis korra või nii.

Koerte treeninguid on erinevaid – kuulekuse treening, jälje õpetamine, eseme ja inimese otsimine. Õpe käib samm-sammult, varemõpitut korratakse ning kombineeritakse uute teadmistega. Politseikoera saab kasutada vaid ja ainult nendeks ülesanneteks, mida talle on õpetatud.

Väljaõpetatud teenistuskoera väärtust on rahas väga raske mõõta, kuid olgu öeldud, et Jäpe-taolised kutsikad maksavad ligi 1000–2500 eurot.

Kui kõik läheb hästi, võib politseikoer Jäpe teenistustee kesta ka kümmekond ja enam aastat. Mida arvab sedavõrd paikapandud tulevikust koer ise? Järvamaa kutsehariduskeskuse Paide õppekoha staadionil müttav Jäpe vastab sellele üksiku haugatusega. Loeme selle nõustumiseks.

KOMMENTAAR

Silvar

Rattas

Lääne prefektuuri teenistuskoerte tegevuse koordineerija

Teenistuskoera ja koerajuhi vahel peab olema tugev emotsionaalne side, sest nad peavad moodustama ühtse, teineteist mõistva meeskonna. Vaid selline meeskond saab efektiivselt toimida. Teenistuskoera võib mingis mõttes suhtuda kui lemmiklooma, kuid ära ei tohi unustada, et tema näol on tegemist ikkagi politsei erivahendiga. See tähendab, et teenistuskoer ei saa olla päris samas staatuses, mis tavamõistes lemmikloom. Tema õpetamine ja temaga käitumine nõuavad teistsugust lähenemist.

Koerajuhiks sobib eelkõige inimene, kes ise tahab ja soovib seda tööd koeraga teha. Ühe esimese asjana peab arvestama, et töö teenistuskoeraga ei ole töö kellaajast kellaajani, see on ööpäeva- ja aastaringne tegevus.

Lääne prefektuuris on praegu 15 teenistuskoera, neist kuus on kutsikad ja neil on käimas alles väljaõpe.

Võib öelda, et tööl on üheksa koera. Meil on teenistuses kaks Inglise springerspanjelit, kolm Belgia lambakoera, üks Hollandi lambakoer ja kolm Saksa lambakoera.

Valdavalt kasutatakse meie prefektuuri teenistuskoeri narkootiliste ainete otsimiseks ning patrullkoeri jäljeajamiseks ja isikute kinnipidamiseks.

Belgia lambakoer malinois

• vähenõudlik koer, kel pole spetsiaalseid toitumisvajadusi

• keskmise suurusega, lühikarvaline

• keskmine eluiga 12–14 aastat

• pühendunud

kaaslane

• õpib kiiresti

Allikas:

www.purina.nestle.ee

Töövahend või lemmikloom?

Taavi Idavain sõnas, et Jäpesse kiindumisest tuleks hoiduda. Koer on eelkõige teatud situatsioonides partner, aga ka politseitöös kasutatav erivahend. Koera tuleks kasutada relvana ainult ja alles siis, mil selleks on õige aeg. «Mina nii pealiskaudselt ei saa. Jäpe peab mul kontrollimiseks ikka kogu aeg juures olema,» sõnas ta. «Ega Jäpe polegi tüüpiline lemmikloom, keda tulevad kõik patsutama ja mängule kutsuma. Nende mängude käigus võib koer endale külge õppida mõne jama, mis tähendab, et mõnes olukorras võib ta tegema hakata midagi väga kummalist,» sõnas ta.

Sellele vaatamata on Taavi ja Jäpe väga oodatud külalised, eriti lasteaedades siin- ja sealpool maakonnapiiri. Sellised visiidid on omamoodi ennetustöö.

Koeraga välismissioonile!

Eelmise teenistuskoera Toomasega käis Taavi Idavain 2011. aastal kuu aega Slovakkias Euroopa liidu välispiiri turvamas.

Mägisest piirivalvelõigust, 28kraadisest keskmisest temperatuurist (päeva soojarekord 35 soojakraadi) rahvusvahelises seltskonnas käivast viipekeelsest suhtlusest (käed-jalad abivahendiks) ja välismissioonist jäid Taavile huvitavad mälestused.

Euroopa liidu liikmesriikide välispiiril tehtavat operatiivkoostööd juhib Euroopa agentuur Frontex. Taolistele missioonidele kaasatakse korrakaitsjaid üle Euroopa.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles