Vaatamata sellele, et Eestil puudub eraldiseisev kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise strateegia, on riik koostanud riskianalüüsi, milles võetakse arvesse ka kliimamuutust ja sellega kaasnevaid probleeme.
Eestil on erakordselt kuumade ilmade jaoks tegevusplaan
31. juuli 2014, 14:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui näiteks Rootsis on seesugune eraldi strateegia väljatöötatud, siis Eesti käsitleb kliimamuutuse teemat riskianalüüsi all, mis kuumi ilmu hädaolukorraks siiski ei pea.
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Imbi Ernits-Kaljuste sõnul on valitsus oma korraldusega lisanud erakordselt kuuma ilma hädaolukordade nimekirja, mille kohta koostatakse riskianalüüs. Dokumendi koostamist juhib terviseamet.
«Riskianalüüsi põhjal ei saa erakordselt kuuma ilma, kus temperatuur püsib mitu päeva üle 30 soojuskraadi, hädaolukorrana käsitleda,» ütles Ernits-Kaljuste ja lisas, et seda vaatamata ka sellele, et palavusega kaasnevad erinevad ebameeldivused.
«Hädaolukorrast on põhjust rääkida siis, kui ilmastikuolud ohustavad paljude inimeste elu ja tervist ning tekitavad olulisi häireid elutähtsate teenuste osutamises,» ütles pressiesindaja. Elutähtsate teenuste all tõi ta näiteks statsionaarse eriarstiabi ja kiirabi.
Kuna 2013. aastal koostatud riskianalüüs käsitleb kuumalainet kui madala riskiga hädaolukorda, siis selleks eraldi plaani ette pole nähtud. «Küll aga teavitab Keskkonnaagentuur aegsasti meedia kaudu elanikkonda kuumalaine saabumisest,» ütles Ernits-Kaljuste ja lisas, et Terviseamet jagab juhiseid, kuidas kuuma ilma korral käituda.
Mõõdukate ja tavapäraste kuumalainete saabudes peavad ametiasutuselt vastavalt oma pädevuse vajaduse põhiselt inimesi hoiatama ja soovitusi jagama, kuidas kuumast tingitud tervisehädasid vältida. «Ka haiglad ja kiirabi on teadlikud, et kuumalained suurendavad kiirabi väljakutseid või haiglate erakorralise meditsiini osakondade külastusi ning arvestavad sellega oma töö planeerimisel,» lausus Ernits-Kaljuste.
Terviseameti peadirektori asetäitja tervisekaitse alal, Jelena Tomasova ütles, et oluline on teada, et erakordselt kuuma ilma suhtes on kõige tundlikumad eakad ja lapsed. «Pikema kuumalaine ajal varitseb inimesi kuumarabanduse oht ning kroonilistel haigetel võivad ägeneda või süveneda haigusseisundid, näiteks südamepuudulikkus ja kopsuastma,» rääkis Tomasova.
Siiski pole kuumast ilmast tingitud tervisekahjustused haaranud Eestis suuri rahvahulki, kuna kuumalained on reeglina lühiajalised. «2010. aastal näitas erakordselt kuumade ilmade ajal terviseameti poolt kiirabides ja haiglates läbiviidud küsitlus, et üksnes palavusest tingitud tervisehäireid diagnoositi vaid üksikjuhtudel,» ütles Tomasova. Kuumad ilmaolud vallandasid tookord pigem krooniliste haiguste ägenemise ja süvenemise.
Erakordselt kuuma ilma riskianalüüsi koostamist juhib terviseamet, kaasates keskkonnaagentuuri, häirekeskust, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, päästeametit ja sotsiaalministeeriumi.
Riskianalüüsis on kirjas hädaolukorda ennetavad meetmed ehk õigeaegne elanikkonna teavitamine kuumalaine saabudes ning soovituste andmine inimestele, kuidas erakordselt kuuma ilma puhul käituda.
Samuti tegeletakse veeohutusega, kus eesmärk on läbi elanikkonna teavitamise vähendada uppumissurmade ja veeõnnetuste hulka. Ka on eesmärgiks tegeleda metsade tuleohutusega, kus eesmärgiks on läbi metsamineku keeldude ja elanikkonna teavitamise ära hoida metsatulekahjusid.