Moodne elumaja valmib põhust

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhust seina esimese kihi krohvimiseks võib hea kattuvuse saavutamiseks kasutada krohvipumpa.
Põhust seina esimese kihi krohvimiseks võib hea kattuvuse saavutamiseks kasutada krohvipumpa. Foto: Arvet Mägi

Kuuldes väljendit “põhust maja” tekib mõttes kohe paralleel kolme põrsakese ning hundiga, kes ühe põrsakese õlest maja olematuks puhus. Tänapäevasest õlgedest majast hunt kuigi lihtsalt jagu ei saaks ning ka ehitusmeetod on teine kui põrsakestel.


Rägavere vallas on üks põhust elumaja valmimisjärgus. Selle seinad on laotud põhupakkidest, uksed-aknad ees ning katus peal. Nii sise- kui välisseinad vajavad veel lõplikku krohvikihti, aga on alust arvata, et talveks võib peremees majja sisse kolida.

Esimesed põhupakimajad ehitati USAs Nebraskas üle-eelmise sajandi lõpus, siis, kui leiutati põhupakkimise masinad.

Pakkidest hoonete ehitamise põhjus oli asjaolu, et preerias polnud ei puid ega kive. Farmerid hakkasid siis ajutisteks mõeldud maju laduma põhupakkidest ning avastasid üllatusega, et need ajutised on isegi püsielamutest paremad – hoidsid talvel sooja ning olid suvel jahedamad.

Nebraska stiilis on ehitatud ka Rägavere vallas olev maja.

Nagu ikka ajaloos juhtub, tulid uued moodsad ehitusmaterjalid ning põhumajade ehitus vajus Teise maailmasõja eel unustusehõlma. Uuesti avastati see umbes kolmkümmend aastat tagasi. Praeguseks on põhust hoonete ehitamine muutunud päris populaarseks, kusjuures vana ehitusmoodust on täiustatud ning tööstuski järele tulnud. Näiteks paneelmajade ehitus on meilegi jõudnud, ainult et paneelid on põhust.

Põhupakkidest maja pole Eestis juba mitu aastat ainulaadne ning neid on ehitatud kümneid ja tehakse aina juurde. Enamikus on need mõeldud suvekodudeks, kuid kõnealune elamu Rägavere vallas on kavandatud kasutamiseks aasta läbi.

Põhupakk kui väikeplokk

Maja püstipanekuks on kasutatud põhupakke suurusega 70 x 40 x 30 cm. Kokku kulus kahekorruselise maja tarvis 900 pakki, mis omanik muretses tuttavatelt talunikelt kahe aasta jooksul. Probleemiks kujunes pakkimismasinate vähesus. Ja needki, mis kasutuses, on amortiseerunud. Koos veoga tuli ühe põhupaki maksumuseks umbes 8 krooni.

Maja vundament on osaliselt postidel ja osa on lintvundament. Enne põhupakkidest seinte ladumist oli maja karkass valmis ning ka katus peal. Samuti oli olemas vahelagi.

Põhupakkidest sein laoti sarnaselt väikeplokkidest müüri ladumisega, ainult ilma mördita ja vajadusel kasutati paki kohaleseadmiseks suurt puuhaamrit. Omavahel ühendati pakid vaiadega. Seina ladumise ajal pandi paika ka ukse- ning aknakarkassid. Enne krohvimist pügati seinad seest ja väljast elektriliste hekikääridega siledaks.

Krohvikiht tuleb kolmekordne, kusjuures kasutatakse savikrohvi, mis koosneb ühest osast savist ning kolmest osast liivast. Majale puitvoodrit ümber ei tehta ning pärast krohvimist on kavas see looduslike värvidega üle võõbata. Seina paksus on pärast krohvimist umbes pool meetrit. Elamus on veevärk ning ahiküte.

Loomulikult ei ole ehitusprotsess nii lihtne, kui selle kirjeldusest järeldada võib, sest nagu iga töö juures, on siingi oma nipid ning tehnoloogia. Kuidas põhust maja ehitada ja milliseid võtteid kasutada, selleks saab täpseid juhiseid internetist ning sageli korraldatakse mitmel pool ka vastavaid kursuseid. Põhjalikum kirjandus on saadaval saksa ja inglise keeles, kuid midagi on tõlgitud ka eesti keelde.

Idee lihtsalt tuli

Tulevasel majaomanikul oli ehitamine plaanis ning ta soovis midagi tavapärasest erinevat, sest elukeskkond on saanud inimeste jaoks järjest olulisemaks ning ollakse üha teadlikumad, milliseid pikaajalisi kahjulikke mõjusid toob kaasa elamisel sünteetilistest materjalidest majas.

Nii tekkiski rohelise mõtteviisi pooldajal idee teha maja põhupakkidest. Internetiajastul on võimalik teadmisi veebist hankida ning paljud on valmis oma kogemusi jagama ning abi osutama. Sellegi maja ehituse juures on paljud suuremahulised tööd tehtud talgute korras ning mõttekaaslasi jagub.

Ühe mõttekaaslase samasuguses ehi­tusjärgus olev maja kerkib Ilumäel. Vahe on vaid selles, et Ilumäele ehitatav maja tuleb ühekorruseline ning laetalad toetuvad põhupakkidest sein­tele, mitte puidust karkassile.

Põhumajadest huvitatute hulgas on palju oma ala asjatundjaid, kaasa arvatud arhitekte, mistõttu on alati võimalik saada tõhusat abi ning nõu. Eriti oluliseks on just koostegemistel saadud näpunäited, mida ei asenda ükski koolitus ega internetileht.

Ehitajad ei jaga kahtlusi maja soojapidavuse kohta, mis tulenevad sellest, et senini on põhumaju püsti pandud peamiselt Inglismaal ja Saksamaal, kus kliima on oluliselt soojem  kui meil Nad arvavad, et põhust seintega hoone tuleb soe, isegi väga soe, ning see “hingab”, ja kui tekibki võimalik vajumine, tuleb laetalade alused lihtsalt uuesti täis toppida.

Tänu headele soojuslikele omadustele on põhupakimajas kujunev mikrokliima kvaliteetne, maja krohvitud seinad reguleerivad õhuniiskust ning -temperatuuri ja tagavad vajaliku õhuvahetuse. Põhk on hea heliisolaator ning maja tuleohtlikkus suhteliselt madal.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles