Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on Eesti majanduskasv üle ootuste kiire, kuid näitajaid ei saa panna täpsesse võrdlusesse varasematega.
Swedbank: majanduskasvu numbrid pole täpselt võrreldavad
11. august 2014, 14:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tuleb arvestada, et teise kvartali SKP kiirhinnang on tehtud pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete majandusaasta aruannete järgi korrigeeritud andmete põhjal, mistõttu see ei ole täpselt võrreldav eelneva aegreaga, sealhulgas esimese kvartali SKT kasvuga,» ültes Mertsina ja märkis, lisaks korrigeerib statistikaamet septembri alguses SKT numbreid täiendavalt uue metoodikaga.
Kuigi ettevõtlusstatistika näitas töötleva tööstuse toodangumahu kasvu aeglustumist teisel kvartalil, SKT arvestuses selle sektori kasv Mertsina sõnul ootuspäraselt taastus ning töötlev tööstus panustas esialgsete arvestuste järgi SKP kasvu kõige enam. Töötleva tööstuse lisandväärtus kasvas vaatamata selle sektori toodete väljeveo languse süvenemisele.
Väga oluline mõju majanduskasvule on teises kvartalis tõusule pöördunud netotootemaksud - tootemaksude ja –subsiidiumide vahe -, mis olid seni viis kvartalit järjest reaalarvestuses languses olnud. Need moodustavad SKT-st enam kui kümnendiku ja kasvu taga oli käibe- ja aktsiisimaksude kasvu kiirenemine, samuti tootesubsiidiumide vähenemine aastases võrdluses.
«Netotootemaksude juures tuleks aga arvestada, et kõik EL riigid, rääkimata globaalsest võrdlusest, ei deflateeri seda tehingut ühesuguselt ja seetõttu ei ole need omavahel võrreldavad. Seega ei saa ka SKt olla riikide vahel täpselt võrreldav,» ütles analüütik.
Tarbijate kindlustunne kasvab
Reaalpalga kiire kasvu ja tarbijate kindlustunde paranemise toel jaekaubandus koos eratarbimisega Swdbanki hinnangul kasvasid ning andsid tugeva majanduskasvu. Investeeringute kasvu pidurdab aga kogu selle aasta jooksul valitsemissektori investeeringute langus.
Kodumajapidamiste investeeringuid hoiab analüütiku sõnul üleval investeeringud eluruumidesse. Ettevõtete sektori investeeringud jäävad aga sellel aastal üsna tagasihoidlikuks, olles kvartalite lõikes üsna volatiilsed ning mitte veel piisavalt laiapõhjalised. Samas on investeeringute suhe SKT-sse teiste riikide võrreldes üsna kõrge.
Kõige rohkem pidurdas kiiresti kasvanud üürihindade tõttu SKt kasvu kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtuse langus.
«Siin tuleks aga arvestada, et ligikaudu pool selle tegevusala lisandväärtusest koosneb omaniku kasutuses olevate eluruumide arvestuslikust renditulust, mis on ainult arvepidamislik näitaja, kus tegelikku raha ei liigu,» selgitas Mertsina.
Analüütikutele ootuspäraselt ja jätkuvalt olid languses ka ehitus- ja transpordisektor.
Paranemist ei oodata lähiajal ka rajatiste ehitamise osas, kuna see sõltub oluliselt riigitellimustest. Küll aga on paranemas eluhoonete ehituse valdkond. Kokkuvõttes jääb ehituse panus majanduskasvu analüütiku hinnangul veel lähiajal nõrgaks.
Transpordisektori languse taga oli aga tõenäoliselt ja peamiselt transiidi vähenemisest tingitud transpordi- ja laondusteenuse vähenemine. Kuna seda mõjutab olulisel määral just Venemaa turg, siis on Mertsina hinnangul transpordisektor negatiivse mõjuga majanduskasvu kogu selle aasta jooksul.
Venemaa sanktsioonid võivad laieneda
«Eesti majanduskasvu tugevnemine sõltub olulisel määral nii meie peamiste kaubanduspartnerite nõudlusest, kui ka sellest kui paindlikult suudavad meie ettevõtted, võrreldes globaalsete suurtootjatega oma väiksemate kogustega nõrgenenud turuga kohaneda ning uutele turgudele siseneda,» võttis analüütik kokku tulevikuväljavaated.
Kuigi euroala majandus on tasapisi taastumas ning ka Rootsi majanduskasv tugevneb, on paljudele eksportijatele probleemiks Venemaa vähenev impordinõudlus, sealhulgas hiljutised, peamiselt põllumajandustootjaid ja toiduainetetööstust puudutavad, sanktsioonid. Samas moodustavad Venemaa poolt sanktsioneeritavad tooted Eesti kaupade ekspordist vaid alla protsendi.
«Tõenäoliselt aga Venemaa nende sanktsioonidega ei piirdu. Sellega tuleks ettevõtjatel kindlasti arvestada,» arvas Mertsina.
Meie kaubanduspartneritest mõjutavad Venemaa nõrgenev majandus ning nimetatud sanktsioonid üsna tugevalt Soomet, kelle sisemajanduse nõudlus jääb sellel aastal veel üsna nõrgaks. Samuti on Leedu majanduse - nii tööstuse kui tarbijate - kindlustunne, peamiselt Venemaa konflikti mõjul, viimastel kuudel oluliselt halvenenud.
«Kokkuvõttes jääb sellel aastal eksport langusesse, mis pidurdab Eesti majanduskasvu kiiremat taastumist», hindas Mertsina.
Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) tänavu teises kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 2,2 protsenti, sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT suurenes esimese kvartaliga võrreldes 0,5 protsenti.