Mustamäel, Eduard Vilde teel asuva ühiselamu tüüpi hoone majahaldur pöördus sealsete elanike palvel munitsipaalpolitseisse, et nad kutsuksid korrale majaelaniku, kes oli oma elutoast tuvide söötmiskoha teinud.
Vanahärra tegi oma elutoast tuvide söögikoha
11. august 2014, 16:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elanike sõnul polnud nad otseselt mehe harrastuse vastu, kuid naaberkorterites elavate inimeste kannatuse viis viimase piirini see, et toidukorra ootajad istusid ka naaberaknalaudadele, neid iga päev reostades. Tuvisõbraks osutunud kaheksakümnendates aastates vanahärra põhjendas oma tegevust sellega, et ta armastab väga oma linde. «Nad on minu head sõbrad, nad usaldavad mind nii väga, et istuvad sööma lausa käele ning lendavad pähe või õlale,» selgitas vanahärra.
Mupo ametnikel tuli tuvisõbraga mitmel korral vestelda ning veenda teda, et «sõprade» eest saab hoolitseda ka nii, et toitmiskoht ei asu ilmtingimata tema elutoas, vaid majast eemal. Vanahärra lubas nõuande üle järele mõelda. Nädal hiljem toimunud kontrollkäigul munitsipaalpolitsei ametnik aknalaudadel istuvaid tuvisid ei täheldanud. Nähtavasti võttis vanahärra nõuannet kuulda, sest «sõprade» uus söögikoht oli oma uksed avanud majaesisel muruplatsil.
Munitsipaalpolitsei ameti menetlusosakonna juhtivinspektori Toomas Rebase sõnul kerkib lindude toitmise teema igal aastal päevakorda, kuid on kahjuks seadusandlikult reguleerimata. «Me võime seda vaid tuletada läbi Tallinna linna heakorra eeskirja sätete, et kodanikul on keelatud risustada ja reostada linna territooriumi ja ehitisi, sealhulgas avalikus kohas maha sülitada, urineerida ja roojata, loopida prahti, suitsukonisid, päevalilleseemneid jms,» ütles Rebane, kuid lisas, et otsest lindude toitmise keeldu see ei sätesta. «Leiame, et volikogul on põhjust eeskirja täiendada, kuivõrd teema aktuaalsus tõstatub igal aastal,» leidis Rebane.