See spordiala sai alguse USA erivägedes ja politseis. CrossFiti treeningusaal, kus jõuspordialade austajad saavad vormida lihaseid, on populaarne ka naiste seas.
Uudne spordiala CrossFit pakub huvi ka naistele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo vanemkonstaabel Veronika Kivilaid alustas CrossFiti treeningutega selle aasta märtsi alguses. Eestis ebatavalisest spordialast kuulis ta tuttava kaudu.
Kivilaid sõnas, et kui ta esimeses trennis nägi, kuidas teised kangi loopisid, tundis ta end vales kohas olevat. «Kõrvaltvaatajana võivad tunduda harjutused koledad, kuid ise tehes ei ole need nii ületamatud,» märkis ta.
Kivilaiule meeldib see, et ei teki rutiini, sest iga kord on uus treeningukava.
Esialgu on CrossFit Kivilaiule hobi, kuid kui ta on rohkem arenenud ning tehnika ka paigas, siis on ta nõus võistlustel osalema.
Tartu CrossFiti treeneri Sille Vaiksaare sõnul teeb spordiala eriliseks see, et treeninguplokid on iga päev erinevad ning treenijad saavutavad jõu, osavuse, vastupidavuse ning üldise töövõime. Üks treeninguplokk koosneb tavaliselt ühest kuni viiest harjutusest, mida sooritatakse intensiivselt 5–20 minutit. Harjutusi tehakse võimalikult kiiresti või selle aja jooksul võimalikult palju kordi.
Treeninguprogrammi on kaasatud harjutused sellistelt spordialadelt nagu võimlemine, tõstmine, kergejõustik ja sõudmine.
Vaiksaar ütles, et treeningud kaalulangust ei too, vaid kasvatavad lihaseid ning lihaseline inimene on raskem ja näeb ilusam välja.
Õige tehnika olulisus
Treener Ain Lubi rääkis, et treeningud ohtlikud pole, kui osatakse õnnetusi ennetada. Eelkõige võib juhtuda õnnetus, kui treenija end üle hindab ning teeb harjutusi tormakalt ja vale tehnikaga. «Siin tuleb jätta oma ego ukse taha, eesmärk ei ole teistele näidata, kui tugev sa oled. Tähtis on õige tehnika,» ütles Lubi.
Suvel on Tartu CrossFiti treeningusaalis vaikne aeg. Vaiksaar sõnas, et praegu on liikmeid 30–40. Põhihooaeg algab siis, kui tudengid linna tagasi tulevad. «Vaatamata ilusale suvele käib treeningutel ikkagi palju inimesi,» märkis ta.
Vaiksaare sõnul nad väga noori trenni võtta ei taha, sest lapsed ei tohi veel raskusi tõsta, kuna nende luustik ei ole veel täielikult välja arenenud. Samas ta lisas, et lastele on mõeldud CrossFit Kids, kuid Eestis seda veel ei harrastata.
CrossFit sai alguse kolmkümmend aastat tagasi USA erivägedes ja politseis kasutusel olnud treeninguprogrammist ning iga aastaga muutub see spordiala populaarsemaks ka Euroopas.
Spordiala annab treenijale võimalikult mitmekülgse füüsilise ettevalmistuse. Trennides tehakse mitmesuguseid vastupidavusspordialade, tõstmis-, võimlemis- ja jooksuharjutusi.
Vastavalt võimetele
CrossFiti treeninguid peetakse saalides, mida kutsutakse boksideks, kus puuduvad trenažöörid. Treenimisvahenditeks on näiteks tõstekangid, hantlid, sangpommid, mida saab tõsta ja tõugata, köied, mille otsa ronida, vanad rehvid, mida veeretada, võimlemisrõngad, topispallid, hüppenöörid ning eelkõige oma keha, mille üles tõmbamine, tõstmine või tasakaalus hoidmine on paras katsumus.
Treeningud kestavad tavaliselt 45–60 minutit väikestes 5–13-liikmelistes rühmades, mis tagab igale osalejale personaalse nõustamise.
Ain Lubi rääkis, et CrossFiti võistlusi korraldatakse kogu maailmas seal, kus spordiala on rohkem levinud.
Näiteks 16. augustil on Lätis Ventspilsis CrossFiti võistlus. Suurim võistlus on CrossFit Games.
«Mida populaarsemaks muutub spordiala, seda enam hakatakse ka võistlusi korraldama,» lisas Lubi.