17-aastane tüdruk vigastas Rummu karjääris selga

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Noored Rummu karjääris.

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Vaatamata sellele, et paljud ei pea Rummu karjääris hoonetelt hüppamist ohtlikuks, juhtus seal eelmisel nädalal õnnetus 17-aastase tüdrukuga, kes vettehüppel oma selga vigastas.

Häirekeskuse avalike suhete juht Jaana Padrik ütles, et häirekeskusele tuli 7. augusti pärastlõunal teade, et Rummu karjääris oli 17-aastane neiu hüpanud vette karjääris asuvalt hoonemüürilt ja löönud selja vastu vett. «Kiirabi tulekuni ühendati kõne meditsiiniliste nõuannete saamiseks perearsti nõuandetelefoniga,» ütles Padrik.

Kohale sõitis Keila kiirabi brigaad, kes viis neiu Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Regionaalhaigla kommunikatsioonijuht Inga Lill ütles, et tütarlaps vajas haiglaravi ning on nüüdseks juba koju saanud. «Rohkemat ei ole meil kahjuks võimalik öelda,» lisas Lill.

Kui Postimees eelmisel nädalal Rummu karjääri ääres noortega rääkimas käis, ei arvanud keegi, et hoonelt vettehüppamine kuidagi ohtlik oleks. Ohutust põhjendati sellega, et ülevalt vaadates ei paistvat vee põhjas midagi olema ning et keegi pole viga saanud.

Sukeldumisega tegelev Põhja prefektuuri politseijaoskonna juht Vahur Tamuri ütles, et paljud inimesed ei jõuagi vette hüpates karjääri põhjani, kuid ka kukkumise kõrgus võib õnnetusi põhjustada.

Tamuri sõnul leidub karjääri põhjas paneeltükke, puuoksi, raudarmatuure ja ka okastraati. «Kõigil soovijatel on internetist võimalus otsida ja leida videoid ning näha ise, milline Rummu karjääri põhi tegelikult on,» ütles Tamuri.

«Kõige ohutum on ujuda Keilapoolses osas, kuid ka seal tuleb väga ettevaatlik olla ning vanematel tuleb oma lapsi pingsalt jälgida, sest ka väikesed sügavused muutuvad seal kiirelt kuni kaheksa meetri sügavuseks,» hoiatas politseinik.

Postimehele teadaolevalt on Rummu karjääri äärde viivale teele paigaldanud kinnistu omanik betoonplokid, mistõttu ei ole võimalik enam karjäärile autoga ligi pääseda. Siinkohal tõi Tamuri välja, et suplejatel tasuks mõelda, et ka kiirabil ei ole enam seetõttu õnnetuse juhtumisel niivõrd head ligipääsu sündmuskohale.

Päästeameti pressiesindaja Ksenia Isakova ütles, et õnnetusele reageerimise seisukohast on päästeteenistusele alati väga oluline, et õnnetuspaigale saadaks kiiresti ligi. «Ehk õnnetuse korral on aeg päästjatele nii-öelda vaenlaseks,» lausus Isakova ja lisas, et seega on igasugusel lisa ajakulul ja takistustel määrav tähendus.

Vasalemma vallavanem Mart Mets ütles, et kindlasti tuleks politsei, kiirabi ja päästeametiga läbi arutada, kuivõrd betoonplokkide paigaldamine nende tööd segab ning milline oleks parim edasine lahendus. «Kindlasti me uurime seda ja arutame ka politseiga, kas tuleks sealse ohutuse suhtes midagi ette võtta,» ütles Mets.

Vallavanem ütles ka, et kui leitakse, et kinnistu omanik peab tagama sinna ligipääsu, siis võetakse omanikuga ka ühendust. «Valla poole on ka varem pöördutud pahameelega, et miks tee kinni on pandud ja et enam ei ole seal mugav käia,» ütles Mets ja lisas, et kui kinnistu omanik leiab, et lihtsam on tee kinni panna, siis on tal see õigus. «Muidugi arutan ma politseiga läbi ja püüame leida edaspidiseks parima lahenduse.»

Kuigi noorte seas levib üldine arvamus, et Rummu karjääris õnnetusi ei juhtu, on sel suvel karjäär võtnud ka ühe sukelduja elu, kellega juhtus õnnetus juuli lõpus. Sukelduja viidi kiirabiga haiglasse, kuid Inga Lille sõnul ei õnnestunud arstidel tema elu päästa.

Tagasi üles