Garri Raagmaa: kasiinokapitalismi lõpp ja Eesti eluruumi edasikestmine

Garri Raagmaa Foto: Urmas Luik

Eestimaa arenguvalikute tegemisel tuleks lähtuda inimeste esmasest huvist kodus edasi elada, leiab TÜ regionaal­planeerimise dotsent Garri Raagmaa.

Viimase nädala lugudest torkasid Postimehe veergudel silma Tallinna liikluskaos, Haapsalu juhtmetehase sulgemine, monumendimaks ja väliskapitali maade kokkuostmine. Need uudiskillud kajastavad Eesti eluruumiks nimetatava klotsi eri tahke. Inimeste kokkukuhjumine Tallinna linnastusse jätkub. Inimeste lahkumisega riigi teistest piirkondadest kahaneb ühelt poolt töötajate valik ja teisalt jääb vähemaks tarbijaid nii era- kui ka avalikele teenustele. Maade spekulatiivne kokkukrabamine ja euroheina toetamine vähendab maakasutust ja kitsendab omakorda maal ettevõtluse ja elamise võimalusi.

Ühe äärmusliku avalduse põhjal pidavat elu Eestis lõppema juba Tartu maantee Statoili taga. Aga ka palju mõistlikumad eksperdi staatuses inimesed on üsna veendunud, et Eestil piisab ühest või siis äärmisel juhul kahest linnast ning ülejäänu võiks maha jätta. Isegi massiline riigist väljaränne pole neile argument. Niikuinii kasvavat ainult suurlinnad ja see protsess olevat pidurdamatu.