Lasteaeda minek on suur muutus eelkõige lapsele, kuid ka kogu perekonnale tervikuna. Lasteaia- ja eraõpetaja Jade-Uma Lukk annab nõu, millega tuleks arvestada, kui laps läheb esimest korda lasteaeda.
Kuidas aidata lapsel lasteaiaga koheneda?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettevalmistusega tasuks alustada juba kuu või paar enne lasteaeda minekut, et lapse kohanemine lasteaias oleks võimalikult sujuv, turvaline ja rõõmus. Soovitan tulla esmalt koos lapsega lasteaiaga tutvuma õuesoleku ajal, mil õues toimub vaba mäng. Esimesel korral piisab kindlasti poolest tunnist. Julgustage last ümbritsevat uurima, vaatlema ja jälgima. Kindlasti ei tasuks esimesel korral lapsele peale surude teistega kohe sõbrunemist.
Kui laps liitub rühmaga septembris, on harjutamist mõistlik alustada augustis, mil paljud teised lapsed viibivad veel suvepuhkusel. Harjutamise esimeses osas võiks proovida minna üle lasteaiaga sarnasele päevarütmile. Kindel hommiku- ja õhturutiin on selles osas kindlasti suureks abiks. Lasteaia päevakava vahemikus 7.30-12:00 on on üldiselt vabamäng, hommikuring, hommikueine, arendavad tegevused (kunst, muusika, lugude jutustamine, liikumine), mäng õues ja lõunasöök.
Eraldi puhkust ei ole lapsevanemal tarvidust selleks harjutusperioodiks võtta, küll aga soovitan võimalusel jagada lapsevanemate kohustused võrdselt ja mõlemad vanemad võiksid olla saadaval. Rõhutan siinkohal, et lapsed on väga erinevad ja sellest tulenevalt ühtseid juhiseid ei saagi olla.
Lasteaeda tulles oleks suureks abiks nii lapsele, vanemale kui ka õpetajale see, kui laps saab elementaarsete tegevustega ise hakkama. See tähendab, et ta oskab ise kasutada tualetti, süüa ja riietuda. Lasteaeda tulles on äärmiselt oluline, et õpetaja ja lapsevanem suudaks omavahel luua lugupidava ja sooja suhte. Vanema kindlus ja/või ebakindlus avaldub kindlasti peegelreaktsioonis ka lapses. Õpetajale on suureks abiks kui ta teab lapse pereväärtusi, lapse toitumistavasid (näiteks, kas laps on allergiline, millised on toitumistavad- ja kultuur kodus), samuti unerituaale. Lapsele lisab kindlasti ka turvatunnet mõni pehme kaisuloom.
Erand kinnitab reeglit, aga üldiselt on nii, et need lapsed, kes omavad juba mingit kokkupuudet teiste lastega, kohanevad kiiremini. Lapse puhul, kes on seni kodune olnud, võiks võimalusel kindlasti alustada poole päeva kaupa. Ehk siis laps viibib rühmas paar esimest päeva lõunasöögini. Kui laps ei ole otseselt väsinud või rahutu, võiks pikendada päeva kuni kella 16.00-ni. Kindlasti ei ole lapse tervise seisukohalt mõistlik jätta last rühma kogu lasteaia lahtioleku ajaks.
Kui laps on rühma ja meeskonnaga kohanenud, soovitan võtta kuus päev või paar lihtsalt kodus olemiseks ja puhkamiseks.Vajadusel ja lapse julgustamiseks võib rühmas esimestel päevadel viibida ka lapsevanem või vanavanem. Tihti juhtub ka seda, et vanem «unustab» end lasteaeda. Mõne lapse puhul annab see vastupidise tulemuse: mida kauem vanem lapsega koos samas ruumis viibib, seda raskem on lapsel oma esimesi iseseisvaid samme rühmas astuda.
Lasteaeda tulles peaks lapsevanem kindlasti kappi varuma: varuriided, kammi, vahetusjalanõud, taskurätikud. Ehted ja tehnikaseadmed ei ole kindlasti lasteaias vajalikud ega eakohased.
Lapsevanem saab oma last kõige paremini lasteaiaga kohanemisel aidata sellega, et loob õpetajaga positiivse ja rõõmsa suhte. Lapse arengu seisukohalt on esimesel seitsmel eluaastal olulisem eeskuju. Lugupidamine, viisakus, head kombed on olulised. Lapse ja vanema kõne peaks olema dialoog, mitte monoloog. Rahulik hääletoon, lihtsalt ja selged laused julgustavad ja rahustavad last. Kindlasti tuleks vältida lauseid: «mul on kiire», «sa oled nüüd suur laps, ära nuta!»
Kallid vanemad, palun võtke aega oma lapse jaoks! Vanemad teevad minu kogemuse põhjal tihti selle vea, et lubavad lapsele kokku asju, mida nad tegelikult tõsiselt ei mõtle. Lastele ei tohi anda katteta lubadusi, ükskõik kui noored nad ka ei ole. Samuti ei ole õiglane lapse suhtes see, kui laps antakse õpetajale üle olukorras, kus on mõni lahendamata olukord lapse ja vanema vahel.
Lapsevanem peab kindlasti arvestama sellega, et lasteaiarühm on justkui miniühiskond, milles esinevad erinevad tõekspidamised, väärtused ja uskumused. Esimene aasta lasteaias on kohanemisaasta ja pearõhk on iseteenindamisoskustel ja sotsiaalsetel oskustel.
Ei tohi unusta ka seda, et rõõmus laps on terve laps. Terve lapsega on tegu siis, kui lapsel on usaldus oma vanemate ja õpetajate vastu. Julgustav naeratus ja kallistamine aitavad kõige paremini alustada uut eluperioodi lasteaias. Kõige tähtsamad seisukohad kasvatuse jaoks kooliminekuni on pidev rütm ja kordamine, eeskuju ja matkimine.