Ülikoolid said programmide abil mitmele plagiaadile jälile

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse infosüsteemide arenduskeskuse juhataja Eneli Sutt näitab plagiaadiprogrammi KRATT, millega saab Eestis kaitstud diplomitöid omavahel võrrelda.

FOTO: Jaanus Lensment

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) on ülikoolidele loonud eestikeelse plagiaadituvastussüsteemi KRATT (kraaditööde autorsuse tuvastamise tarkvara), mis kasutab dokumentidest korduste leidmiseks digitaalsetes arhiivides olevaid töid, otsib sarnasusi internetist ja eestikeelsest Vikipeediast ning ka süsteemi lisatud töödest. Kahtluste ilmnedes koostab KRATT raporti, kus probleemsed kohad on võrdlusmaterjaliga kõrvuti esile toodud.

Portaaliga on liidestunud Tartu Ülikooli (TÜ), Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ), Tallinna Ülikooli (TLÜ), Eesti Maaülikooli (EMÜ), Sisekaitseakadeemia, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli (TTHKK) ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli (TTHK) kraaditööde arhiivid.

HITSA infosüsteemide arenduskeskuse juht Eneli Sutt ütles, et KRATTil on praegu umbes 2000 kasutajat. Umbes kolmandik kasutajaid on TLÜst. Arhiivides on kraaditöid 10 000 ja lisatud dokumente 3200. Süsteemi on seni kasutatud üle 7600 korra.

TLÜ akadeemilise audiitori Kristel Marmori sõnul oli KRATT tänavu ülikoolis kasutusel esimest korda.

«Igal üliõpilasel on võimalus kontrollida oma igat iseseisvat tööd süsteemis üks kord,» selgitas naine, kelle sõnul ei pea tegemist olema vaid diplomitööga. «Õppejõududel on võimalus soovi või kahtluse korral tudengite töid süsteemis kontrollida. Kordade arv ei ole piiratud.»

Levinuim probleem on see, et viited on korrektselt märkimata. «On esinenud ka töid, mis on kokku kirjutatud kahe olemasoleva töö või artikli kopeerimisel, mida võiks nimetada tahtlikuks plagieerimiseks,» tunnistas Marmor.

TTHKK õppeprorektor Inge Paju kinnitas, et ehkki kool on KRATTiga liidestunud, siis kontrollib kooli endine õppejõud Priit Pärnapuu töid teiste programmidega.

«Peamine mure on, et KRATT võrdleb üliõpilase tööd üksnes varasemate lõputöödega. KRATTi abil ei ole võimalik avastada juhtumit, kui üliõpilane on kopeerinud mõnest interneti dokumendist,» põhjendas Pärnapuu.

«Kui programm tuvastab lõputöös probleemi, siis plagiaadikahtlusega tööd suunatakse neljaliikmelisse plagiaadikomisjoni, kes teeb otsuse, kas lõputöö lubatakse kaitsmisele või mitte,» kirjeldas Paju.

Ka tänavu olid mõned tööd komisjoni luubi all. Pärnapuu tunnistas, et probleemseid töid oli rohkem kui üks, kuid ühte lõputööd ei lubatud plagiaadikomisjoni otsusega ka kaitsmisele.

Pärnapuu kodulehelt selgub koguni, et kolme kõrgkooli 552 kontrollitud tööst 246s on esinenud võimalikule loomevargusele viitavaid lõike. Seejuures 81 töö puhul on neid esinenud vähemalt 26 rea jagu.

«Statistika osas on mul andmeid TTHKK, TTHK, EMÜ ja Tallinna Tehnikakõrgkooli kohta, kuid olen lubanud, et ma ei avalda ega lekita neid,» jäi Pärnapuu napisõnaliseks.

TTÜ teadusosakonna juhataja Marko Piirsoo teada pole tänavu ette tulnud, et plagiaadiprogrammist läbi käinud diplomitööd kaitsmisele pole lubatud. «Teadusosakonna tehtud pistelises doktoritööde kontrollis selgus, et levinuim probleem on oma artiklitele korrektselt viitamata jätmine – eelkõige doktoritöö üldteoreetilises sissejuhatuses,» märkis ta.

EMÜ ja TÜ esindajad kinnitasid, et ka neil on programmi kasutamine vabatahtlik, mõeldud on see abivahendiks pigem õpilastele ja juhendajatele.

Sutt ütles, et ülikoolidel oli vaja just eestikeelset programmi, mis on liidestatud siinsete kõrgkoolide arhiividega ja võimaldaks võrrelda Eestis kaitstud töid omavahel. «Nii saab välistada juhtumeid, kus sama tööd esitatakse muudetud kujul eri koolides. Seda välismaised programmid ei võimalda, kuna neil puudub adekvaatne ligipääs Eesti koolide arhiividele,» lisas ta.

Tagasi üles