«Vana klaveri kordategemine ei ole lihtsam kui uue ehitamine, pigem vastupidi,» ütleb meister Fred Proso, kes koos teiste meistritega puhub uut hingeõhku sisse kunagi helilooja Alo Mattiisenile kuulunud pillile.
Vana klaver ootab uut elu
19. juuli 2010, 13:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna restaureerijate kätte toodi klaver paari nädala eest Jõgevalt ja just Jõgevale oodatakse seda pikisilmi tagasi.
Järgmise aasta 22. aprillil, helilooja Alo Mattiiseni 50. sünniaastapäeval, avatakse seal Alo Mattiiseni klaveriklass, kus seesama, pisut vanaaegse kõlaga pill taas aukohal on.
Klaverimeister Fred Proso ütleb, et iga klaveri isikupära peitub tema kõlas ning kuigi selle pilli kõlalaual olid praod sees, saab ta helisema veel küll.
«Kõlalaud liidetakse samast puidust kiiludega kokku, taastatakse kõlalaua kuppel ja kumerus,» kirjeldab ta.
Pill on Proso sõnul sündinud baltisaksa meistrite käe all, toodetud firmas Zierold & Co ning valminud enne 1910. aastat. «Sellest saab mõnekuuse nokitsemise järel täiesti mängukõlbliku ja normaalse pilli,» lubab meister.
Ajalugu ja solfedžo
Jõgeva muusikakooli direktor Merike Katt märgib, et Alo Mattiiseni klaveriklassi sünnis on suur osa Jõgeva linnavalitsuse initsiatiivil ja Betti Alveri muuseumil.
Samal ajal, kui Tallinnas klaverit restaureeritakse, ehitatakse Jõgeva muusikakooli uut, moodsate tehniliste vahenditega varustatud klassituba, kus hakatakse lastele andma muusikaajaloo ja solfedžotunde.
Klassi sisekujunduses kasutatakse Alo Mattiiseni Jõgeva kodus olnud toa motiive ja värvilahendusi, sinna tuuakse tema auhindu, plaate, noote ja raamatuid ning teisi isiklikke asju. «Sellest saab muusikakooli kõige avaram klass, kus on võimalik korraldada ka väikesi kontserte,» ütleb Merike Katt.
Betti Alveri muuseumi juhataja Toomas Muru, kes on olnud Alo Mattiiseni klassivend ja sõber, arvab, et Alole võiks muusikaklassi mõte meeldida küll.
«Eks ta vajas tähelepanu ja oli natuke edev,» sõnab Muru. «Samas häiris Alot väga, et tema loomingu puhul märgati eelkõige viit ärkamisaegset laulu. Tema loodud tõsine muusika on varju jäänud. Kui nüüd see klass suudaks Alo Mattiiseni loomingut selle kõikides žanrides inimestele paremini meelde tuletada, siis see meeldiks Alole veel eriti.»
Kuulsad muusikud
Toomas Muru teab ka, kuidas Alo Mattiisen endale vana klaveri sai.
Nimelt oli Alo Mattiisen tudengina juhatanud Viru hotelli koori. Teine tudeng, praeguse rahvusooperi Estonia direktor Aivar Mäe juhatas samal ajal aga Tallinna vineeri- ja mööblikombinaadi koori. Mäe nägigi kombinaadis üht õnnetu väljanägemisega klaverit ning küsis luba see ära viia.
«Alo Mattiisen, Aivar Mäe ja Rita Rätsepp vedasidki ühel päeval tolle klaveri Alo Mattiiseni koju,» räägib Toomas Muru. «Alol oli väike korter, seal käis palju külalisi, kes tihti jäid ka ööseks. Nii et klaveri all on maganud Ivo Linna, Urmas Lattikas, Raul Vaigla ja kindlasti teisi muusikuid.»
Pärast helilooja surma toodi pill Alo Mattiiseni Tallinna korterist ema Helmi soovil Jõgevale, sest just Jõgeva on Alo Mattiiseni sünni-, kooliskäigu ja esimeste muusikaõpingute linn.Vahepealsetel aastatel seisis pill sealses muusikakoolis hoiul ning ootas kannatlikult uut elu. Varsti on see elu käes.
Alo Mattiiseni klaveriklass
• Klass avatakse Alo Mattiiseni 50. sünniaastapäeval, 22. aprillil 2011 Jõgeva muusikakoolis.
• Taastatakse Alo Mattiisenile kuulunud vana kabinetklaver ja ehitatakse uus, muusikaloo ja solfedžotundide klass.
• Ettevõtmine maksab 300 000 krooni. Jõgeva linn on klaveriraha – 120 000 krooni – juba leidnud, ülejäänu loodetakse saada projektitaotluste ja heade inimeste toel.