Puudega inimesed, omastehooldajad ja neid ühendavad organisatsioonid valmistuvad uuteks üle-Eestilisteks pikettideks, nõudes jätkuvalt töövõimetoetuse seaduse vastuvõtmise peatamist, kuni kogu planeeritav reform on süsteemselt läbi töötatud ja esitatud terviklik tegevuskava.
«Mulle ei meeldi, et vähendatakse puudega inimese võimet end ise aidata,» ütles TTÜ õigusteaduse üliõpilane ja MTÜ Pane oma meeled proovile juhatuse liige Sven Kõllamets. «Ei ole normaalne olukord, kus puudega inimestele laotakse kohustusi juurde, garantiisid vähendatakse, aga riigi kohustus midagi garanteerida praktikas ei parane.»
«Kus on see tuhandetele inimestele vajalik kiire rehabilitatsioon, kiire abivahendi parandamine või asendamine, võimalused õppimise ajal väljaspool elukohta elada ja saada vajalikke teenuseid?» küsis Sven Kõllamets. «Kuidas on võimalik töötada ja tööandjat mitte alt vedada, kui purunenud abivahend muudab su ootamatult abituks ja seda ei saa Eestis sobivaga kiirelt asendada?»
Kõllametsa sõnul puuduvad Eesti riigil antud valdkonnas endale konkreetsed nõuded, mis lubab riigil vastutusest ja kohustustest liigagi tihti kõrvale hiilida. «Puudega inimesed nõuavad tegelikult võimalust ennast ise aidata ja täidavad oma kohustust aktiivsusele heal meelel, kui ka riik täidab ja tagab tasakaaluks neid nõudeid, mida see neile paneb!» lausus Sven Kõllamets. «Kuidas tagada ise endale puuduvaid hädavajalikke teenuseid, kui karistuseks toetus ka veel peatatakse? Need on ju avalikud teenused, mis pole kättesaadavad.»
17. juunil Toompeal toimunud piketi korraldanud organisatsioonid andsid valitsusele ja riigikogule üle nõuded meetmete lisamiseks reformikavasse, millest nende sõnul aga ühtegi ei ole siiani arvestatud:
Nõuded:
- luua stipendiumid ja tugiprogrammid, mis tõstavad puudega inimeste kvalifikatsiooni tööturul – toetavad hariduseta ja töökogemuseta puudega inimesi ja teiste haavatavate sihtgruppide esindajaid, välistades reformi tulemusena nende sattumise elu hammasrataste vahele;
- käivitada riiklik töökohtade loomise programm, sealhulgas sotsiaalsete töökohtade loomise programm ja motivatsioonipakett tööandjatele, kes palkavad osalise töövõimega töötajaid;
- töövõimetoetuse maksmist ei saa seada sõltuvusse töötasu suurusest enne, kui on rakendatud adekvaatne süsteem puudest/terviseseisundist tulenevate lisakulutuste hüvitamiseks;
- lahendada sotsiaalteenuste kättesaadavuse probleem, milleks on vaja saavutada kokkulepe riigi ja omavalitsuste vahel teenuste ühtsete standardite (liigid, maht, õigustatud isikud jne) ja rahastamise osas;
- reformikavaga tuleb integreerida rehabilitatsiooni, abivahendite, erihoolekande ja omastehooldajate toetamise meetmed. Vaja on selgete prioriteetide seadmist (juba töötavad inimesed, tööturule sisenevad noored, omastehooldajad, töötada soovijad jne) reformi rakendamisel, et tagada ressursside kasutamise optimaalsus ja parim võimalik tulemus riigile.
Reformi läbiviimiseks plaanib riik kulutada järgmisel kuuel aastal ligi 350 miljonit eurot, millest 180 miljonit eurot on Euroopa Liidu abiraha ja ülejäänu võetakse Eesti Töötukassasse kogunenud töötuskindlustusmaksetest. «Vaid alla poole sellest rahast jõuaks sihtgrupini otseste teenuste näol, kuivõrd ülejäänu kuluks uue süsteemi administreerimisele. Samal ajal soovib riik kokku tõmmata töövõimekaoga inimestele makstavaid pensione, asendades need enamiku puhul väiksemate ja vähenevate töövõimetoetustega,» seisis puudega inimesi esindavate organisatsioonide ühises teates.
Lõpliku otsuse pikettide toimumise kohta võtavad organisatsioonid vastu pärast Riigikogu sotsiaalkomisjoni 25. ja 26. augusti istungeid. «Kui eelnõu saadetakse järgmistele lugemistele puuetega inimeste organisatsioonide poolt osutatud puudujääke kõrvaldamata, vastatakse sellele üle-Eestiliste avalike väljaastumistega. Ka Eesti riigil tuleb hakata täitma ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni sisulises mõttes.»