Kodus töötamine on Eesti ministeeriumites vähelevinud, kaugtööl ametnikke leidub vaid pooltes ministeeriumites ning nendeski vaid mõni inimene.
Ministeeriumites on kodust töötamine harv erand
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kestvat kaugtööd lubavad töölepinguid on sõlminud välis-, sotsiaal-, keskkonna-, rahandus- ja haridusministeerium.
Peamiselt lastakse kaugtööd teha suurt keskendumist ja analüüsi nõudvate ülesannete osas. Justiitsministeerium tõi näiteks, et ametnik võib teha kaugtööd seaduseelnõu ettevalmistamiseks või uuringu analüüsi koostamiseks.
Kõik vastanud ministeeriumid rõhutasid, et pikemaajalisema kaugtöö korraldamiseks peavad ametnik ja tema otsene ülemus sõlmima kirjaliku lepingu.
Paaripäevast kodust töötamist lubavad kõik ministeeriumid, kui töötaja ülesanded ja kohustused on kodust täidetavad. Sageli nõuavad ametnike tööjuhendid intensiivset suhtlemist erinevate asutuste, organisatsioonide, kodanike ning kolleegidega, mida kodus pole võimalik teha.
Näiteks kultuuriministeeriumis pole harvad ka juhud, kus töötajad puhkuse ajal ministeeriumis oma kiireloomulisi ülesandeid täidavad.
Kaugtööd ei võimalda suurem osa siseministeeriumi haldusalasse jäävaid ametikohti, kuna ministeeriumi tööspetsiifika ja ametialane suhtlemine operatiivstruktuuridega eeldab kohalolekut.
Haridus- ja teadusministeerium kodust töötamist ei propageeri. Selle asemel on ametnikele võimaldatud tööd osalise koormusega ehk vähendatud tööaega.
Põllumajandusministeeriumis on tehtud eeltööd, et uurida kaugtöö võimalikkust. Parajasti on ettevalmistamisel kindel kord, kuidas seda rakendama hakata.
Kaitseministeeriumis on töötajal otsese ülemusega kokkuleppel võimalik teatud ülesandeid kaugtöö korras täita. Hannes Krause ministeeriumi avalike suhete osakonnast rõhutas, et kodus pole võimalik täita ühtegi kohustust, mis kuidagigi on riigisaladusega seotud.
Kõige progressiivsemalt suhtuvad kaugtöösse justiits- ja sotsiaalministeeriumid. Sotsiaalministeerium võimaldab oma töötajatele kaugtööd, ulatuslikumalt on kaugtöövõimalusi pakutud alates 2008. aastast.
Ministeeriumi teatel on kaugtöö eesmärgiks lihtsustada töö- ja pereelu ühitamist ning suurem tulemuslikkus ja aja kokkuhoid. «Kaugtööd pidevalt tegevaid töötajaid on neli-viis inimest. Ministeeriumil on ka kontor paari töökohaga Tartus. Umbes pooled töötajad teevad kaugtööd mõnel päeval kuus,» rääkis ministeeriumi pressiesindaja Agnes Männiste.
Vahetu juhi nõusolekul on kõigil justiitsministeeriumi ametnikel lubatud teha kaugtööd kokkulepitud ajal kontorist eemal.
«Seda, millal ja kui mitu päeva tohib ametnik kaugtööd teha, otsustab tema vahetu juht lähtuvalt konkreetsest ülesandest, mida ametnik peab täitma,» seletas ministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmus.
Tänu justiitsministeeriumi spetsiaalsele IT-lahendusele saavad töötajad kõikidele tööarvutisse salvestatud materjalidele ka kontorist eemal viibides ligi. Kaugtööle lubamise eelduseks on, et ametnikul on olemas kõik kaugtöö tegemiseks vajalikud vahendid (näit. arvuti, internet, ID-kaart ja paroolid, mobiiltelefon). Kodust töötamise võimalus on justiitsministeeriumis olemas 2003. aastast.
Üldiselt nõuavad kõik ministeeriumid kaugtöö lubamiseks kirjalikku lepingut ning töötajalt kõrget enesedistsipliini. Lisaks peab tehtav töö vastama kindlatele tingimustele.
Tööülesanded peavad sisaldama analüüsi- ja keskendumisvajadust, ei tohi nõuda vahetut suhtlemist ning töötulemusi ja aruandlust peab saama infotehnoloogiliste kommunikatsioonivahenditega edastada.