Õpetajad töötavad väikeste koormustega mitmel rindel

Marian Männi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartumaa Peedul tegutsev väike erakool.
Tartumaa Peedul tegutsev väike erakool. Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

Miks õpilaste arv väheneb, aga õpetajate arv on jäänud samaks? Sest aina rohkem õpetajaid ei tee enam ühte asja ja samas koolis, vaid panevad mitmest tööotsast kokku täiskoha.

Tööõpetuse õpetaja Timo Nikitin töötab kolmes koolis: 0,8, 0,6 ja 0,2 kohaga.

Kurtna koolis on ta ainus tööõpetuse õpetaja. Sellegipoolest on ta seal 0,6 kohaga.

Timo ei ole ainus. Enamik Eesti õpetajatest töötab osakoormusega. Isegi kui mitu osakoormust teevad kokku ühe täiskoha.

See selgitab, kuidas on võimalik, et õpilaste arv koolides langeb tunduvalt kiiremini õpetajate omast:

Õpetajate arv langeb aeglasemalt kui õpilaste arv. Allikas: haridusministeerium
Õpetajate arv langeb aeglasemalt kui õpilaste arv. Allikas: haridusministeerium Foto: Postimees.ee

Timole nii sobib, mis sest, et peab koolide vahet rändama. «Ma võtan selle, mis jääb üle.»

Üheksa aastat tagasi oli õpetaja kohta 12 õpilast. Nüüd aga 9,9.

Veelgi kiiremini kukub õpilaste arv aga suurlinnadest kaugemates piirkondades.

Kärdla Ühisgümnaasiumis on näiteks poole vähem õpilasi kui kümme aastat tagasi. Õpetajaid ei ole selle aja jooksul aga pea üldse lahti lastud - vaid kolm-neli.

Nii nagu paljud tema kolleegid, lahendas kooli direktor Ivo Eesmaa õpilaste vähenemise mure kavalamalt: õpetajad enam mitte ainult ei õpeta, vaid teevad ka muid asju, et täiskoormus kokku saada.

Näiteks võib õpetaja anda 15 tundi nädalas (varem oli täiskoha normiks 18-24 tundi nädalas), aga peale selle olla ka klassijuhataja ja juhendada teadustöid.

Või töötavad õpetajad, nii nagu Timo, mitmes koolis korraga.

Väiksemates paikades seda võimalust aga ei ole.

«Väga raske on leida paariks tunniks päevas õpetajat,» kurtis Postimehele Vohnja Lasteaed-Algkooli direktor Õnne Kiviperk. Vohnja on pisike küla Lääne-Virumaal.

«Kui õpetaja peaks selleks kaugemalt tulema, siis ta sõidaks palga maha,» põhjendas Kiviperk. «Täiskoormusega oleksid kõik kohe nõus tulema.»

Vohnja koolis on kolm õpetajat. Aga tunde annab ka direktor ise.

Nagu kaardilt näha (all), töötavad eriti just Lõuna-Eesti ja väiksemate valdade õpetajaid väikeste koormustega.

KAARDIL:

Punased mummud: üle poole õpetajatest töötab vallas kokku osakoormusega.

Sinised mummud: üle poole õpetajatest töötab vallas kokku TÄISkoormusega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles