Rektori labor innustab loodust mõistma

Elina Randoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühe viimase eksponaadina tassisid mehed peavarahoidja Leili Kriisi juhendamisel «Valmistatud Tartus» näitusele vanast füüsikahoonest muuseumile antud monokromaator.
Ühe viimase eksponaadina tassisid mehed peavarahoidja Leili Kriisi juhendamisel «Valmistatud Tartus» näitusele vanast füüsikahoonest muuseumile antud monokromaator. Foto: Kalev Saar

Toomemäel ajaloomuuseumis on esimest korda pandud kokku ulatuslik näitus kunagise rektori G. F. Parroti füüsikainstrumentidest, mis olid tol ajal teaduse tipptase ning millest mõned töötavad edukalt veel tänapäevalgi.

Tartu ülikooli muuseumi teadusdirektor ja näituse kuraator Lea Leppik rääkis, et Parrotist räägitakse meil üldjuhul ikka kui rektorist ning temast kui teadlasest teab üldsus vähem. Ometi pani ülikoolis üle 20 aasta füüsikaprofessorina õpetanud mees siin kokku väga esindusliku füüsikalabori, kus töötas ise – teda huvitas eriti elekter – ning lasi ka oma tudengitel õppida ja katsetada.

Just sellesama labori sisu ongi «Looduse mõistmise kunsti» näitusel näha ning kapid on aparaatide ja laboriseadmetega sisustatud just Parroti loogika järgi, nii nagu ta ise sel ajal füüsikat ja maailma nägi. Lisaks on välja pandud mitu lauatäit instrumente, mida võib täiesti ilma valgete kinnasteta katsuda ja ise füüsikakatseid teha.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles