Rahvas näeb poliitikut harvem kui kuuvarjutust

Tuuli Koch
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poliitikahuviline osa elanikkonnast sai 23. aprillil riigikogu lahtiste uste päeval poliitikutele küsimusi esitada.
Poliitikahuviline osa elanikkonnast sai 23. aprillil riigikogu lahtiste uste päeval poliitikutele küsimusi esitada. Foto: Peeter Langovits

Enne valimisi, mil poliitikust peaks saama igas kodus peaaegu et pereliige, ei ole oma tulevase riigikogu esindajaga jutule saanud või isegi proovinud saada 81 protsenti valijatest, selgus Postimehe tellitud ja Turu-uuringute ASi läbi viidud küsitlusest.

Kolm protsenti vastajatest tunnistas, et enne viimaseid kohalikke valimisi möödunud aastal jõudsid nad oma probleemiga küll poliitiku ette, kuid ei saanud ühtegi asjalikku vastust, ja vaid viis protsenti teatas, et neil oli võimalik saada vastuseid, kui kandidaadid kohtusid valijatega, kirjutab tänane Postimees.

Turu-uuringute ASi tegevjuhi Tõnis Stambergi sõnul on uuringust näha, et väga suur hulk inimesi ei tunne poliitika vastu huvi ega saa seetõttu ka vastuseid oma küsimustele.

«Natuke rõõmustab, et vähemalt viis protsenti on otse saanud kandidaatidele küsimusi esitada. See ehk ongi aktiivsem osa ühiskonnast, kes tunneb poliitika vastu huvi, helistab raadio- või telesaadetesse ja saadab kandidaadile e-kirja,» märkis ta.

Küsitlus näitas, et leidub ikkagi 12 protsenti inimesi, kes soovivad rohkem seletusi selle kohta, mida poliitikud teevad.

Ülejäänud lähtuvad oma otsustes kindlaks kujunenud maailmavaatest, isiklikust eelistusest lähtudes või ei tunne huvi ja lähtuvad otsustamisel valimiskampaaniatest, selgitas Stamberg.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles