Narva jõe kallas muutub samm-sammult turvaliseks vaba aja veetmise pargiks

Narva jõe ääres looklev promenaad ootab linlasi jalutama ja vaba aega veetma

FOTO: Angelina Liiv

Renoveeritud Narva jõe promenaad kutsub narvalasi rohkem vabas õhus aega veetma. Kilomeetripikkune promenaad lookleb Narva bastionite ja linnuse all jõe ääres ning selle kõrvalt leiab nii laste mänguväljaku kui ka mugavad istumisvõimalused.

«Enne projekti oli ala küll läbitav, kuid tegemist oli lihtsalt kehvasti valgustatud asfaltteega, mille peamiseks kasutajaks olid piirivalve ja kalurid,» selgitab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse regionaalarengu keskuse ekspert Rainer Aavik. «Augustiks muutub aga promenaad täielikult.»

Promenaadi piirkond on populaarsemaid vaba aja veetmise alasid Narvas – siin jalutatakse, kalastatakse, sõidetakse jalgrattaga ning veedetakse muidu meeldivalt aega. «Kuna riigipiir jookseb mööda Narva jõge, on just Narva jõe kaldapealne see ala, kus Narva linna kohatunne on kõige tugevam,» selgitab Narva linna arenduse ja ökonoomika ameti projektide osakonna peaspetsialist Angelina Liiv. «Siin viibides tajub külastaja end ainuomaselt Narvas olevat.»

Promenaad kujuneb linna tõmbenumbriks

Märgilise tähendusega jõekallas Narvas on Liivi sõnul avaliku ruumina kõrge potentsiaaliga nii kohalike elanike kui ka turistide jaoks. «Läbi aegade on just vesi see, mis oma rahustava ja puhastava vooluga on inimesi enda juurde tõmmanud.»

Senine kaldapealne ei vastanud aga Liivi sõnul vajalikele turvalisuse- ja kvaliteedinõuetele – nii näiteks polnud jõekallas ja bastionimüürid piisavalt kindlustatud ning tagatud polnud asfaltteel liikuvate jalakäijate turvalisus möödasõitvate piirivalveautode ja jalgratturite suhtes. Piirkond polnud tervikuna heakorrastatud, meenutab Liiv – puudus vajalik taristu vaba aja tegevusteks ega olnud korralikke ligipääse.

«Linn soovis kasutada ära olemasolevat ressurssi ja luua promenaadipiirkonnast Narva linna keskne puhkeala, mis oleks atraktiivne nii kohalikele elanikele kui ka turistidele,» sõnab Liiv. Eesmärgiks sai ka loodava taristu viimine täielikult vastavusse territooriumi säästva arengu põhimõtetega, et säiliks looduskeskkond.

Esimese sammuna tehti kõik vajalikud ehituseelsed tööd nii Narva kui ka Ivangorodi promenaadide väljaarendamiseks – see oli Liivi sõnul ühisprojekt Ivangorodiga ja töid rahastas piiriülene koostööprogramm Interreg IIIA. (Projekt kestis 2007–2009.)

Projekti raames tehti kõik vajalikud tehnilist ja majanduslikku laadi uuringud, töötati välja promenaadide kontseptsioonid ning uuriti teistegi riikide promenaade.

Teise sammuna taotleti raha juba ehitamiseks. Narva promenaadi ehitamiseks saadi raha Siseministeeriumi ja EASi rakendatavast linnaliste piirkondade arendamise meetmest. Projekti kogumaksumus on 5 164 932 eurot, millest 85 protsenti on Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus ja 15 protsenti linna omafinantseering. «Ehitustööd hakkavad juba lõpule jõudma,» kinnitab Liiv.

Positiivne mõju elukeskkonnale ja mainele

Ehitustööde tulemusena on jõekallas kindlustatud ja korrastatud, tagamaks promenaadiala erosioonikindlust ja esinduslikkust. Samuti on bastionimüüride osad varisemisohtlikes kohtades kindlustatud (sh ankurdatud) ning promenaadialale on paigaldatud valgustus ja turvasüsteem (15 turvakaamerat), tagamaks ohutut viibimist promenaadil.

Rajatud on ka eraldi jalakäigu- ja kergliiklusteed ning juurdepääsuteed, võimaldamaks promenaadi turvaliselt ja mugavalt kasutada nii jalakäijatel, tervisesportlastel kui ka piirivalvel ning avatud on Hahni trepp, mis oli suletud piiri tekkimise ajast.

Tööde käigus rajati erinevad rekreatsiooniobjektid (sh vabaõhulava, laste mänguväljak jms) ning kogu ala on heakorrastatud: paigaldatud on erinevad arhitektuurivormid ja linnamööbel atraktiivse ajaloolise miljöö loomiseks promenaadi külastajatele, ehitatud on ka välikäimla.

Promenaadile on rajatud veel sellised uued temaatilised objektid nagu Euroopa allee, Rootsi terrass, Dahlbergi lava, Päikeseplats ehk välikohviku ala ning vaateplats kahe statsionaarse tasulise binokliga.

«Narva promenaadi väljaehitamisel on otsene positiivne mõju, mis ei avaldu vaid linnaruumis ja Narva elanike elukvaliteedis, vaid ka positiivsete hoiakute kujunemises nii Narva linna, Eesti Vabariigi kui ka Euroopa Liidu suhtes,» kinnitab Angelina Liiv. «Seejuures võib jõepromenaadi näol uue keskse avaliku ruumi loomist Narva linnas pidada märksa paremaks mainekujunduslikuks investeeringuks kui mistahes turunduskampaaniat.»

Ehitustööd toimuvad ka värskelt valminud promenaadi otstes asuvates Joaoru puhkealal ning Narva jõe sadamas.

«Joaoru puhkeala puhul on tegemist Narva linna avaliku rannaalaga,» selgitab Rainer Aavik – Joaorg asub unikaalses, looduslikult kaunis kohas, kust avaneb suurepärane vaade nii Narva kui Ivangorodi kindlusele. «Alale ehitatakse sügiseks uus rannahoone ning kogu rand kujundatakse tänapäevaselt.»

Narva jõe sadam on küll jalakäijate ala mõttes osa tervikust ja jõeäärses osas juba valmiski, kuid külalissadamana ei avata seda enne järgmist navigeerimisperioodi ehk suvel 2015.

Joaoru projekti maksumuseks kujunes 3 561 932 eurot ning ehitustööd sadamas läksid kokku maksma 1 483 269 eurot, millest eurotoetus moodustab 85 protsenti.

Tagasi üles