Lühike kohupiimamääraja

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üht liiki kohupiimas on rohkem laktoosi, teises valku. Üks maitseb hapukamalt, teine sünnib süüa ka õrna maoga. Mõnele sööjale istub paremini tükjas kodujuust, mõnele kreemjas pasta.
Üht liiki kohupiimas on rohkem laktoosi, teises valku. Üks maitseb hapukamalt, teine sünnib süüa ka õrna maoga. Mõnele sööjale istub paremini tükjas kodujuust, mõnele kreemjas pasta. Foto: Liis Treimann

Mis vahe on kohupiimadel, selgitab Kehtna majanduskooli toitlustamisõpetaja Anne Kersna.

Kohupiim on tuntud ja levinud peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas. Kohupiima valmistatakse pastöriseeritud piimast või lõssist (rasvata piim), mida hapendatakse piimhappebakterite puhaskultuuride juuretisega. Hapendatud piima kuumutatakse 40–50 kraadi juures, selle käigus kogunevad piimavalgud valgeteks tombukesteks, mis sadestuvad anuma põhja. Selline sade ehk kalgend ongi kohupiim. Kõrvalsaadusena tekkiv rohekas vedelik on vadak.

Kohupiim on suurepärane valgu, kaltsiumi ja fosfori allikas. Erineva rasvasisaldusega kohupiima saamiseks lisatakse rasvata kohupiimale vajalikus koguses rõõska koort.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles