Mart Laar: «Oleks ikka tulnud vastu hakata...»

Mart Laar. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Ajaloo eesmärk võiks olla mõistmine, mitte niipalju hukkamõistmine. Taasiseseisvunud Eesti on 1939. aasta otsustele oma praktilise käitumisega hinnangu andnud, ent ajaloo mõistmiseks vajame veel vastuseid tervele reale küsimustele toonaste valikute eelduste kohta, kirjutab ajaloolane ja endine peaminister Mart Laar (IRL).

Oleks ikka tulnud vastu hakata, ütlesid Narva ääres ja Sinimägedes võidelnud mehed 1981. aastal, tõdedes samas ühe hingetõmbega, et 1944. aastal sai ära tehtud see, mis 1939. aastal tegemata jäi. Tagantjärele tarkusest pole ajaloos paraku suuremat kasu, ajalugu «olekseid» lihtsalt ei tunnista. Nii ei saagi me kunagi teada, kas teisiti otsustamisel 1939. aastal oleks Eesti saatus olnud parem – või hoopis halvem.

Olulisem on hoopis see, et taasiseseisvunud Eesti on 1939. aasta otsuste kohta oma otsuse langetanud. Eesti seadis kohe pärast iseseisvuse taastamist eesmärgiks 1939.–1940. aasta sündmuste vältimise, tunnistades sellega, et need otsused olid olnud siiski valed. Selleks hinnanguks polnud küll otsest teaduslikku mõõdupuud, kuid võõra võimu all üle elatud kannatused ning kantud kaotused, samuti rahva hinge löödud haavad andsid selleks piisavalt põhjust.