Vene vägede lahkumine 20 aastat tagasi sai teoks üksnes tänu meie lääneliitlaste jõulisele survele, ütles kaitseminister Sven Mikser täna Vene vägede lahkumise aastapäevale pühendatud konverentsil.
Mikser: Vene vägede lahkumine oli Eesti diplomaatia suur võit
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
29. august 2014, 13:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«31. august 1994 on kahtlemata Eesti diplomaatia suur võit, nagu olid seda ka edukad Tartu rahu läbirääkimised pärast võidukat Vabadussõda,» ütles kaitseminister konverentsi avakõnes. «Vene vägede lahkumisega lõppes Eesti jaoks Teise maailmasõja puhkemisega alanud erinevate võõrvägede okupatsioon Eestis.»
Mikseri sõnul peame olema tänulikud meie sõpradele toonases vabas maailmas ja eriti Ameerika Ühendriikidele. «Ameerika Ühendriikide ja teiste lääneliitlaste jõulise surveta ei oleks Venemaa oma vägesid Eestist koju viinud,» sõnas Mikser.
Kaitseminister lisas, et Krimmi annekteerimine ja sõda Ida-Ukrainas näitavad, mis oleks meie julgeolekule tähendanud Venemaa sõjabaaside jäämine Eestisse. «Just Krimmis paiknevatest Venemaa sõjabaasidest tekkisid kurikuulsad rohelised mehikesed, kelle Putini režiim alles pärast Krimmi annekteerimist omaks tunnistas,» ütles ta.
Eesti Eruohvitseride Kogu korraldab Tallinna Ülikooli Tondi tänava õppehoones konverentsi «20 aastat Venemaa Föderatsiooni väekontingendi väljumisest Eesti Vabariigist».
Ettekannetega esinevad akadeemik Anto Raukas, doktorid Lembit Võime ja Jüri Kadak, lektorid Marju Toom, Küllo Arjakas ja Ago Tiiman, eruohvitserid Raul Luks, Enn Tupp ja Henn Karits ning diplomaat Jüri Trei.
Hommikul avati samas fotonäitus «Nii nad välja saadi!» ning konverentsi vaheajal kell 13 avatakse muuseumis stend «Tondi Sõjakooli Memoriaal» tuhande seitsmesaja seitsmekümnele Eesti ohvitserile, kes aastatel 1924-1991 vägivalla läbi oma elu kaotasid.