Lapsed kasvavad kiirelt õpetaja südame külge

Elina Randoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kätriin Gavrilov läheb täna samasse kooli, kus käis tema isa. Tegelikult käib seal praegu ka tema 14-aastane õde, kellega koos on hea julge hommikuti maja juurest Roiu peatusest bussi peale astuda ja paar kilomeetrit kooli juurde sõita. Oma esimese õpetaja Nata-Ly Suurojaga kohtub Kätriin täna enne aktust.
Kätriin Gavrilov läheb täna samasse kooli, kus käis tema isa. Tegelikult käib seal praegu ka tema 14-aastane õde, kellega koos on hea julge hommikuti maja juurest Roiu peatusest bussi peale astuda ja paar kilomeetrit kooli juurde sõita. Oma esimese õpetaja Nata-Ly Suurojaga kohtub Kätriin täna enne aktust. Foto: Kristjan Teedema

Ei teagi, kellele see kooliaasta algus on ärevam, kas Sillaotsa kooli esimesse klassi tulevatele lastele või nende esimesele õpetajale Nata-Ly Suurojale, kes on selles koolis olnud vaid paar nädalat oma uutest õpilastest kauem.

Lisaks uuele keskkonnale on õpetaja Suurojale uus kogemus ka nii suure klassi, 25 õpilase õpetamine. Nii palju õpilasi on üsna haruldane, eriti Sillaotsa koolis, kus mudilasi aktusele juhatavaid vastseid üheksanda klassi õpilasi on ainult kolm.

Nata-Ly Suuroja on õpetaja olnud umbes 15 aastat – selle aja jooksul on ta muide üles kasvatanud ka kolm tütart –, kuid sel suvel valmistas ta end selle suure klassi jaoks spetsiaalselt ette. «Olen uurinud igasuguseid nippe ja neid endale kõrva taha pannud, et saaks neid sealt kohe võtta ja vaadata, mis toimib,» räägib õpetaja, kes alles teist korda on võtnud õpetada esimese klassi.

Eelmisel aastal õpetas ta hoopis neljanda ja viienda klassi lastele emakeelt ja kirjandust ning sõbranna pakkumine Sillaotsale minna kukkus viljakale pinnasele. Tema sõnul on vanemate klassidega tore küll, kuid talle endale meeldivad algklassid rohkem.

Esimesse klassi tulles võiks lapsel lugemine juba selge olla. «Aga tähtsam on see, et ta suudab kuulata, et ta on sotsiaalselt valmis, et ta suudab teistega koostööd teha,» räägib Nata-Ly Suuroja. Mõnel lapsel on sellega probleeme olnud, aga üldiselt on kõik õpitav.

Oma uute õpilastega on õpetaja Suuroja kohtunud väga põgusalt, kui vähemalt osale neist eelkoolis paar viimast tundi andis. Praegu on need lapsed võõrad, kuid nii, nagu nemad võtavad oma õpetaja omaks, kasvavad nad kiirelt ka õpetajale südame külge. «Kui mul praegu on kolm tütart, siis nüüd saan ma 25 last juurde,» kinnitab ta.

Varasemast on tal kogemus, et lapsed võtavad oma esimesest õpetajast lahkumist väga raskelt. Tookord anti talle õpetada teine klass, mille esimene õpetaja lahkus. «Lastel oli raske, et õpetaja ära läks, ja minul oli raske selgeks teha, et mina ei ole paha,» räägib Nata-Ly Suuroja ja lisab, et lõpuks muidugi kõik laabus, aga esimesest klassist peale õpetada on palju lihtsam.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles