BBC: närvilised eestlased vaatavad ida kartes lääne poole

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narva jõgi.
Narva jõgi. Foto: SCANPIX

«Päikseloojang Narva jõel on kui rahu ja vaikuse kehastus. Keskaegsed linnused kõrguvad mõlemal pool kallastel, kalamehed heidavad kiirevoolulisse jõkke võrke,» kirjutas eile BBC ajakirjanik Chris Morris.

Kuid suhe NATO ja Venemaa vahel jätkab halvanemist ja seetõttu on Narva ka eesliiniks konkureerivate tulevikustsenaariumite vahel.

Ukraina konflikt ja Venemaa sealne sõjaline tegevus on muutnud paljud baltlased närviliseks. «Nad tahaksid teada, mida president Putin järgmisena teha kavatseb. Raske on selle peale mitte mõelda, kui kuuled asju ja näed asju,» sõnas BBC-le ülikooliõppejõud Zanna Razinkova. «Kuid ma ei usu, et me praegu liialt muretseksime,» ütles ta. Razinkova kinnitas, et Obama Eesti-visiit valmistab talle heameelt ja annab kinnitust. «Meie peame end lääne osaks,» ütles ta.

Razinkova ise on etniline venelane, nagu on ka peaaegu 90 protsenti Narvas elavatest inimestest. «Paljud kohalikud elanikud on Moskvaga jätkuvalt keele ja kultuuri kaudu seotud ja Eesti valitsusega on neil nurisemist põhjustavaid ja lahendamist vajavaid probleeme,» kirjutab ajakirjanik Morris ja lisab, et enamik näeb aga selgelt, et tulevik on siinpool piiri, NATO, ELi ja ühisturu osaks olemises.

«Miks me peaks Venemaale minema?» küsis Narvas oma maja ees koos kahe sõbrannaga istuv Jevgenia. «Mu lapsed ja lapselapsed on siin, need, kes tahtsid Venemaale tagasi minna, on juba läinud.»

Kuid Ukraina ja eriti just Krimmi sündmused on mõned ebamugavad mälestused taas pinnale kergitanud. Mõnel Eesti ametnikul on jätkuvalt meeles, et 1993. aastal, mil Vladimir Putin oli veel tõusev poliitikatäht Peterburis, julgustas ta siin piirkonnas referendumit korraldama, et hääletada taasühinemise üle Venemaaga.

Referendum otsustatigi korraldada, enne kui Eesti kohtusüsteem sellele kriipsu peale tõmbas. «Ja see kõik toimus riigis, mida 1991. aastani juhiti Moskvast kui Nõukogude Liidu osa,» kirjutab Morris. Seetõttu tegi USA president Barack Obama teel Walesi NATO tippkohtumisele ka sümboolse visiidi Eestisse.

Tallinnas peetud kõnes kordas Obama sõnumit, mida kõik tahtsid tema suust kuulda: meid kaitstakse NATO liikmetena iga võimaliku agressiooni eest.

«Ma väidaks, et meil on käes uus ajastu,»  sõnas eile Eesti president Toomas Hendrik Ilves. «Kui eelnevatest tingimustest enam kinni ei peeta, siis on aeg muutusi teha.»  

«See on mõtteteraks kõigile, ka kaluritele Narva jõel. Nemad teavad, et vaga vee all voolavad sügaval ohtlikud voolused,» lõpetas Morris.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles