Külma sõjana tuntud globaalne vastasseis lõppes Nõukogude Liidu lagunemisega. Siis tundus, ja paljudele tundub praegugi, et hea saavutas kurja üle lõpliku võidu ja maailma on saabunud rahuaeg. Saabunud on ajaloo (sõdade?) lõpp, nagu 25 aasta eest ennustas Francis Fukuyama.
Selle soovmõtlemise varjatud kaasandeks oli ühtlasi usk lääneliku elukorralduse ülimuslikusse. Sigines ettekujutus, et riigid ja rahvad on küll eri arenguetappidel, ent liiguvad kõik suurema demokraatia, inimõiguste austamise ja turumajandusliku riigikorralduse poole. Need ideaalid olid teise ilmasõja võitjad kirjutanud ka rahvusvahelistesse dokumentidesse alates ÜRO põhikirjast kuni igat sorti hartade ja konventsioonideni – selgroog, mille najale on ehitatud nüüdisaegne rahvusvaheline elukorraldus ja seda kandvad institutsioonid.