Suvereporteri eksperiment: kahe kuuga poolmaratoniks vormi. Natuke rohkem kui kuu aega tagasi alustasin treeninguid poolmaratoniks ehk 21,1-kilomeetriseks distantsiks, mis tuleb läbida juba 4. oktoobril.
Esimesed raskused panevad kahtlema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahjuks on nüüd saabunud treeningutes väike tagasilangus. Peale taasiseseisvuspäeval tehtud trenni ei jõua ma enam üle poole tunni joosta. Kuigi enne seda trenni jõudsin joosta üle 45 minuti ning jõudnuks rohkem.
Mis ma siis selles trennis tegin? Treener palus teha mul 20 väljatõstesammu, kuid mu jalad ei pidanud sellele vastu, pluss sai tehtud ka jooksuharjutusi, nii et trenni lõpus olid jalgade asemel puupakud.
See on mõjutanud minu edasisi treeninguid. Kui pool tundi saab joostud, muutuvad jalad uskumatult raskeks ning ma pigem lohistan neid kaasa. Praegu jõuan viis kilomeetrit joosta 35 minutiga. Jõu poolest jaksaksin rohkem, kuid jalad räägivad vastupidist.
Kurbusega pean tõdema, et peale igat treeningut on mul jalad valusad ning koju minemiseks kulub natuke kauem aega. See kurvastab, sest lootsin, et areng läheb ikka ülespoole ning praeguseks jõuaksin joosta juba tund aega järjest.
Motivatsiooni olulisus
Eratreeningu OÜ treener Hasso Paap rääkis, et see on normaalne ning eelkõige just sellepärast, et kui ei ole varem jooksutrenne teinud, siis jalad ei ole harjunud sellise füüsilise koormusega ning tõusud ja langused ongi spordi osa.
«Treeningud mõjuvad organismile erinevalt ja alati ei ole areng ja enesetunne trennide ajal kerge ja lihtne. Seda mõjutab ka igapäevane elu: töö ja puhkuse vahekord, tervislik seisund ning stress,» sõnas ta.
Paap märkis ka, et võiksin kauem venitusharjutusi teha, et lihased taastuksid kiiremini. Ta ütles, et ma ei pea muretsema, füüsiline areng trennis käies jätkub ka edaspidi ning tähtis on mitte käega lüüa. Saan sellest suurepäraselt aru, kuid pettunud olen endas ikkagi.
Paap ütles, et peamine on motivatsioon ja soov treenida peab tulema jooksja enda seest. «Treener saab küll innustada ja nõuandeid jagada, kuid kedagi jooksma või treenima sundida ei saa,» märkis ta.
Paabu sõnul võiks igaüks seada endale eesmärgi, mille poole püüelda ja mis motiveeriks ka regulaarselt treenima. Kuid liialt kõrge või lausa ebareaalne eesmärk võib pigem vastupidi mõjuda ning põhjustada treeningute katkestamise.
Võiks arvata, et tagasilöök võtab motivatsiooni täiesti alla, kuid tegelikult on mul veel rohkem indu tekkinud, et poolmaraton läbida. Raskused panevad pingutama ja treeninguid pooleli jätta ma ei kavatse.
Vähem füüsilisi harjutusi
Kuu aega enne poolmaratoni on treeningud muutunud aeroobsemaks. See tähendab seda, et enam ei ole nii palju füüsilisi harjutusi. Esmaspäevases treeningus oli kavas ainult kõnd Toome pargis. See võib kõlada lihtsalt, tegelikult pidi aga üsna kiiresti kõndima ning treppide asemel ületama tõuse.
Esimesed kaks ringi suutsin üsna hästi teistega sammu pidada, kuid viimasel ringil Kassitoomel muutusid jalad raskeks ning tekkis tunne, et enam edasi ei saa. Tegin siis väikese pausi ja liikusin edasi. Mulle meeldis see, et kuigi tõusud võtsid jalad kinni, jõudsin ma siiski üsna tempokalt trennikaaslastega koos kõndida.
Peale negatiivse on siiski ka positiivset. Esimestes trennides olid mulle rasked kätekõverdused, kuid nüüd jõuan iga trenniga neid ühe rohkem teha. Näiteks treeningute alguses tegin neli, nüüd kaheksa.
Paljud spordiga tegelevad inimesed teavad, et vahepeal on trenni minna tõeliselt raske ja tuleb end sundida, kuid trennis olles ja pärast seda enesetunne paraneb tunduvalt. Treeneri sõnul väga väsinuna või haigena trenni minna ei tasu, see võib organismi liigselt kurnata või haigust süvendada.
Kui on tahtmist ennast liigutada, siis jooksmine on spordiala, mida saab harrastada peaaegu igal pool ja igal ajal. Tartus saab valida eri pinnasekatte ja eri profiiliga jooksuradade vahel. Enamik neist on pimedamal ajal ka valgustatud.
Kas teate?
Jooksuradu Tartus
• Tamme staadion (1 km ring)
• Tähtvere park
• Toomemägi
• Jõe ääres TÜ halli juurest Ihastesse kulgev kergliiklustee
• Raja pargi terviserada
• Anne kanali kergliiklustee
• Wiiralti parkmets Ihastes
• Kõrveküla kergliiklustee
• Jõgeva mnt kergliiklustee
• Valga maantee ääres asuv kergliiklustee