Raport: Eestis on OECD riikidest väikseimad klassid

Helen Mihelson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui enamikes uuringust nähtuvates aspektides paistab Eesti silma keskmisest parema tulemusega, siis kõrgharidusega mehi on kõigest 28 protsenti, mis jääb OECD keskmisele alla.
Kui enamikes uuringust nähtuvates aspektides paistab Eesti silma keskmisest parema tulemusega, siis kõrgharidusega mehi on kõigest 28 protsenti, mis jääb OECD keskmisele alla. Foto: Sille Annuk

OECD iga-aastasest haridusülevaatest nähtub, et eestlaste haridustase on aruandes analüüsitud riikide hulgas üks kõrgemaid, samal ajal kui põhikoolides õpib üha vähem lapsi, mistõttu väheneb ka õpetajate töökoormus.

Euroopa Komisjon võttis täna vastu Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) aastaaruande «Haridusülevaade 2014» («Education at a Glance 2014»), mis hõlmab 34 OECD liikmesriiki, sealhulgas Eestit, edastas Euroopa Komisjoni esindus Eestis.

Eestlaste haridustase on aruandes analüüsitud riikide hulgas üks kõrgemaid. 90 protsendil 25–64-aastastest inimestest on vähemalt keskharidus, samal ajal kui OECD keskmine on 75 protsenti. Kõrgharidusega meeste osakaal Eesti ühiskonnas aga väheneb ning probleemiks on ka üldhariduskoolide õpetajate kõrge vanus.

Kõrgharidusega naisi on enam kui mehi

«OECD aruanne on oluline teadmiste ja tõendite allikas poliitikakujundajatele ning aitab paremini mõista meie praeguseid valupunkte. Aruandest selgub, et hariduse kvaliteedi ja oskuste taseme tõstmine on arukas investeering, mis annab meile võimsa vahendi ühiskonnas esineva ebavõrdsuse vastu võitlemiseks. On tarvis tagada, et eelkõige noortel oleksid oskused, mida neil tööelus vaja läheb, ja et täiskasvanutele oleks loodud võimalused elukestvaks õppeks,» ütles Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorsoo volinik Androulla Vassiliou.

Lisaks headele keskhariduse näitajatele on Eestis keskmisest kõrgem ka kõrgharidusega inimeste osakaal - neid on 37 protsenti, samal ajal kui OECD keskmine on viis protsenti väiksem. Tekkinud on aga märgatav erinevus kõrgharidusega naiste ja meeste osakaalus. Kui kõrgharidusega 25–64-aastaseid naisi on Eestis 45 protsenti, mis ületab tunduvalt OECD keskmise (34 protsenti), siis mehi on 28 protsenti, mis jääb ka OECD keskmisele, 30 protsendile, alla.

Aruandest selgub ka, et 42 protsenti Eesti 25–64-aastastest kodanikest on kõrgem haridustase kui oli nende vanematel. Ka see näitaja ületab OECD keskmist ning on eriti kõrge naiste puhul - nimelt on pooltel ehk 50 protsendil naistest oma vanematest kõrgem haridustase.

Väiksem õpetajate koormus

Uuring osutas ka sellele, et Eesti 7.-9. klassides õpib OECD riikidest kõige vähem lapsi. Õpilaste arvu vähenemise tõttu langeb ka tööl käivate õpetajate koormus, teatas haridus-ja teadusministeeriumi pressiesindaja.

7. -9. klassides õpib keskmiselt 16 õpilast, mis on OECD riikidest kõige väiksem näitaja. Samas on OECD keskmine 24 last klassis. Eesti lasteaias on rühmas keskmiselt 17 last, mis on samuti üks OECD riikide madalamaid.

Võrreldes 2010. aastaga vähenes aastaks 2012 Eesti õpetajate keskmine õpetamisaeg põhikoolis 630 tunnilt aastas 619 tunnile ning gümnaasiumiastmes 578 tunnilt 568 tunnile.

Samuti on meil kõige vähem õpilasi õpetaja kohta. Näiteks alushariduses oli aastal 2012 iga õpetaja kohta 7 last, mis on kaks korda vähem OECD keskmisest, 14 last õpetaja kohta. Meie 1.-6. klassides oli keskmiselt 13 õpilast õpetaja kohta, kuid OECD riikides 15. Eesti 7.-9. klassides oli keskmiselt 10 õpilast õpetaja kohta, kusjuures OECD keskmine oli 14 õpilast õpetaja kohta.

Ülevaates toodi esile ka seda, et Eesti õpilaste kooliaasta on tunduvalt lühem kui OECD riikide eakaaslastel – vähem käivad noored koolis ainult Kreekas ja Ungaris.

Samuti selgus ülevaatest, et Eesti lapsevanemad maksavad alushariduse eest tunduvalt vähem kui OECD riikides keskmiselt. OECD keskmine erasektori panus alusharidusse oli 2012. aastal 0,08 protsenti SKPst, Eestis oli vastav näitaja vaid 0,01 protsenti SKPst.

Kogenumad, ent eakamad õpetajad

Uuringust nähtub ka see et Eesti pedagoogiline personal vananeb. 2012. aastal oli Eesti keskkooliõpetajatest 49 protsenti vanemad kui 50 aastat. ELi riikides on keskmiselt on see näitaja 37 protsenti.

Aruandest ilmneb, kuivõrd oluline on säilitada või suurendada õpetaja elukutse atraktiivsust. Samal ajal on Eesti õpetajad uuringusse kaasatud riikide võrdluses oma enam kui 20-aastase õpetajastaažiga ühed kogenuimad. 

Lisaks näitab aruanne, et õppimiseks on Euroopas üha avaramad võimalused ning heal tasemel haridus ja oskused tasuvad end ära nii isiklikus kui ka ühiskondlikus plaanis. Siiski ei tähenda sarnane haridustase mitte alati sarnast oskuste taset. Õiged oskused on määrava tähtsusega just üleminekul koolist tööle. 

Aruande täistekstiga saab tutvuda siin.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles