Riigikaitse nõukogu: Eesti teeb koos liitlastega kõik Eston Kohvri tagasitoomiseks

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Presidendi juures tegutsev riigikaitse nõukogu sai täna ülevaate 5. septembril kaitsepolitseinik Eston Kohvri kinnivõtmise ja Venemaale toimetamisega päädinud sündmustest, nõukogu kinnitusel teeb Eesti koos liitlastega kõik, et Kohver pääseks tagasi koju.

President Toomas Hendrik Ilves ütles presidendi kantselei teatel, et Eesti kodaniku ja kaitsepolitsei ametniku röövimine Eesti territooriumilt ning tema viimine Moskva vanglasse on vastuolus rahvusvahelise õigusega. «Eesti teeb koos liitlastega kõik võimaliku oma kodaniku tagasipöördumiseks,» lausus Ilves, kelle kutsel riigikaitse nõukogu kogunes.

Toimunust ülevaate saanud nõukogu märkis, et Eesti kodaniku röövimine nõuab Eesti ametkondade kooskõlastatud, igakülgset ja pidevat koostööd, kuni Eston Kohver on tagasi kodus. Selle tegevuse lahutamatuks osaks on igapäevane suhtlemine Eesti liitlastega Euroopa Liidus ja NATOs, kellele Eesti on tänulik senise toetuse eest, kinnitas riigikaitse nõukogu.

Nõukogu arutas ka arenguid Ukrainas, mida president eelmisel nädalal külastas. Ilves kohtus Ukrainas sealsete juhtidega, pakkudes Eesti kogemusest lähtuvat toetust möödapääsmatute poliitiliste ja majanduslike reformide läbiviimisel.

Ukraina rahuplaanist rääkides ütles Ilves, et see saab olla edukas, kui Donetski ja Luganski oblastist lahkuvad Venemaa sõjaväelased, Venemaa lõpetab relvastatud separatistide toetamise ning sulgeb enda poolt piiri, mis peataks ka uute välisvõitlejate ja relvade pääsu konfliktipiirkonda. «Me näeme praegu Ukraina konkreetseid samme lahingutegevuse lõpetamiseks, aga meil puudub kindlus, et Venemaa konflikti ühe osapoolena teeks sedasama,» lausus Ilves.

Samuti arutasid riigikaitse nõukogu liikmed NATO äsjase tippkohtumise otsuste mõju Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitikale. President ja peaminister tunnustasid seejuures kõiki ametnikke, diplomaate ja kaitseväelasi, kes olid tippkohtumise teemade ettevalmistamisega seotud. Walesi tippkohtumise otsused olid Eestile soodsad ja tugevaks tunnustuseks meie senisele tegevusele riigikaitse korraldamisel, kinnitas nõukogu.

Ilvese sõnul on liitlaste kohalolu Eesti julgeolekule võtmetähtsusega ning valitsuse ja kaitseväe ülesanne on tagada vajalik taristu, mis arvestaks võimalusega võtta vastu ka täiendavaid liitlasüksusi.

Lisaks andis politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher nõukogule ülevaate, milline on praegu olukord piiril nii valvetehnika kui personali osas. Ühiselt nõustuti, et piiri valvamisse ja kaitsmisse tuleb suunata täiendavaid investeeringuid, teatas presidendi kantselei.

Presidendi juures nõuandva organina tegutsevasse riigikaitse nõukogusse kuuluvad riigikogu esimees, peaminister, riigikogu riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister ning kaitseväe juhataja.

Eile arutas julgeolekuolukorda ja viimase aja arenguid ka valitsuse julgeolekukomisjon.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles