Eesti piirivalveametnikel soovitatakse nüüdsest sageli käsi pesta ja erilist tähelepanu pöörata riskipiirkondadest saabunutele.
Piirivalve valmistub igaks juhuks Ebola viiruse tulekuks
19. september 2014, 13:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ebola viirus levib kulutulena Lääne-Aafrika riikides. Ka Eestis on hakatud ennetama epideemia levikut siiapoole piiri.
«Inimesi liigub palju, ka loomi liigub üle piiri,» põhjendas politsei- ja piirivalveameti piirihaldustalituse juht Priit Järvpõld Postimehele, miks ennetusmeetmed kasutusele võeti.
Kõiki piirivalveametnikke on teavitatud sellest, millistes riikides on täheldatud laiaulatuslikku ja intensiivset haiguse levikut.
Piirivalvuritele on kirjeldatud, kuidas viirus levib, mil moel nakatumine toimub ja ka haiguse sümptomeid, et võimalikku haigestunud inimest märgata.
«Meil ei ole ju traataedu, et loomad üle tulla ei saaks. Kui avastatakse surnud loom näiteks - et piirivalvurid oskaksid sümptomeid ära tunda ja vajalikke meetmeid tarvitusele võtta. Ka reisijate puhul. Meile otselende riskiriikidest ei ole, aga tullakse kusagile Kesk-Euroopasse ja sealt reisitakse meile.»
Riskipiirkondadeks on praegu Guinea, Libeeria, Sierra Leone ja Nigeeria.
Kui Eestisse saabunu langeb «riskianalüüsi profiili alla», võib piirivalvur reisija kinni pidada ja uurida reisieesmärgi kohta.
«Ka vesteldes võivad välja tulla sellised asjad,» ütles Järvpõld.
Seetõttu on kõik kordonid ja piiripunktid varustatud desinfitseerimisvahendite (nii käte kui ka pindade desinfitseerimiseks), ühekordsete kummikinnaste ja kaitsemaskidega.
Kõigile on antud ka lihtne soovitus – pesta sageli käsi.
«Haigus algab kõrge palavikuga, lihasvalu, oksendamise, kõhulahtisuse, pea- ja kõhuvaluga. Viiendal, kuuendal haiguspäeval lisanduvad neelamise häired, konjunktiviit, ning pooltel juhtudest hemorraagiline sündroom (ninaverejooks, igemete veritsemine, veriokse, veriroe, veritähnus või maakulopapulaarne lööve kerel). Ebola viirushaiguse puhangute korral on haigete suremus 25-90 protsenti.»
Praegune Ebola viiruse puhang algas 2013. aasta detsembris Guineas ja seejärel levis naaberriikidesse. Suremus on olnud keskmiselt 55 protsenti.
Ebola viirus avastati 1976. aastal troopilistes Aafrika vihmametsades Sudaanis ja Kongo Demokraatlikus Vabariigis.
Ebola viiruse tõttu on Lääne-Aafrikas surnud 2461 inimest. Ka näiteks Prantsuse abitöötaja nakatus viirusesse ning ta saadetakse Pariisi ravile.
Loe Ebola kohta edasi terviseameti infolehelt.