Galerii: vastupanuvõitluse päeva tähistamise avasid õpilased ja tudengid

Eestis tähistatakse tänavu seitsmendat korda vastupanuvõitluse ja Otto Tiefi valitsuse päeva, mille ära märkimisel on oluline roll kooliõpilastel ja tudengitel.

Tänase päeva puhul heiskasid Eesti riigilipu Pika Hermanni torni Tallinna 21. kooli õpilased. Nimelt oli Tallinnas Raua tänaval asuval koolil oma osa selles, et Eesti ei alistunud 1940. aasta juunis hääletult võõrvõimule, edastas riigikogu pressiteenistus.

Raua tänava koolist oli 1940. aasta suvel saanud Eesti armee sidepataljoni ajutine kodu ja just seal pidasid Eesti vabariigi sõdurid maha oma ainsa lahingu Teises maailmasõjas. Vastupanu näitas Eesti rahvas sümboolselt taas neli aastat hiljem, kui 1944. aastal taganevate Saksa okupatsioonivägede ja pealetungiva punaarmee Tallinna jõudmise eel lehvis Pika Hermanni tornis sinimustvalge.

Pärast lipuheiskamistseremooniat kohtusid liputoimkonna liikmed parlamendihoones Kalevipoja saalis riigikogu esimehe Eiki Nestori, riigikogu liikmete Barbi Pilvre, Reet Roosi, Enn Eesmaa, Kalev Lillo ja Eesti lipu seltsi esindaja Tarmo Kruusimäega.

Nestor tuletas kohtumisel noortele meelde,  et eestlaste protestimeel ei kadunud võõrvõimu all elades kunagi.

«Me ostsime kooli ajal Viru tänavalt viiekesi kõik ühesugused ruudulised särgid, ruudud olid sinised, mustad ja valged, kõik õiget tooni. Need olid Rumeenias toodetud flanellsärgid. Muidugi kutsuti meid koolis särkide pärast direktori juurde ja küsiti, mis värvid need on? Särgid kästi ära vahetada ja kooli niimoodi mitte enam tulla,» meenutas Nestor üht oma koolipõlve seika.

Tudengiorganisatsioonid alustasid vastupanuvõitluse päeva tähistamist kell 9 pärgade asetamisega Vabadussõja võidusamba jalamile. Sellele järgnes Metsakalmistul rongkäik Otto Tiefi hauale, kus kell 10 algas mälestusüritus. 

Õhtul kell 18.45 algab Raekoja platsilt akadeemiliste organisatsioonide rongkäik Vabaduse väljakule, kus kell 19 rivistuvad organisatsioonide lipuvalved ja liikmed ühislaulmiseks ja pidulikuks kõnekoosolekuks.

Kõnega esinevad vabadusvõitleja Enn Tarto Eesti Memento Liidust ning Eesti Korporatsioonide Liidu eesistuva korporatsiooni Fraternitas Estica vilistlane Harry Lahtein. Kõnede vahepeal esineb Eesti Üliõpilaste Seltsi meeskoor. 

«Kutsume endaga ühinema kõiki isamaalisi inimesi, kes hindavad ja peavad kalliks tuhandete eestimaalaste vaprust ja meelekindlust, kes on rõhujaile vastu astunud, seisnud Eesti ja eestlaste eest ka lootusetuna näinud olukorras ning sageli maksnud selle eest kõige rängemat hinda,» seisab tudengkonna teates.

18. septembril 1944 nimetas presidendi ülesandeid täitev Jüri Uluots ametisse laiapõhjalise koalitsioonivalitsuse, mida juhtis Otto Tief. See valitsus deklareeris Eesti Vabariigi kestmist ja erapooletust käimasolevas sõjas.

22. septembril 1944 hõivas läände tunginud Punaarmee Tallinna, kust Saksa okupatsiooniväed pärast kokkupõrkeid eestlastega olid juba lahkunud. Tallinnas oli ametis Otto Tiefi põhiseaduslik valitsus ja Pika Hermanni tornis lehvis sinimustvalge lipp. Selle asemel heisati punalipp ning algas Nõukogude Liidu järjekordne okupatsioon Eestis.

 Riikliku tähtpäevana peab Eesti 22. septembrit vastupanuvõitluse ja Otto Tiefi valitsuse päevana riigikogu otsusel seitsmendat aastat.

Tagasi üles