Juuditarist nunn minevikku avastamas

Hendrik Lindepuu
, literaat, poola kultuuri ekspert
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noviits Anna (Agata Trzebuchowska) saadetakse enne nunnatõotuse andmist oma ainsa elusoleva sugulase, tädi Wanda (Agata Kulesza, väikesel pildil vasakul) juurde, keda ta pole kordagi kohanud.
Noviits Anna (Agata Trzebuchowska) saadetakse enne nunnatõotuse andmist oma ainsa elusoleva sugulase, tädi Wanda (Agata Kulesza, väikesel pildil vasakul) juurde, keda ta pole kordagi kohanud. Foto: Kaader filmist

Eelteadmisteta «Idat» vaatama sattunu võib ehk esmalt äragi kohkuda – film on mustvalge, 4:3 formaadis ja üsnagi askeetliku pildikeelega. Kes esimesest ehmatusest üle saab, seda võib oodata elamus. Või ka mitte.

«Ida» tegevus toimub 1960. aastate algul. Kloostris üles kasvanud noviits Anna saadetakse enne nunnatõotuse andmist oma ainsa elus sugulase, tädi Wanda juurde, keda ta pole kordagi kohanud. Nagu aimata võib, on see sõit ka Anna esimene kokkupuude «päris» maailmaga.

Aga mis selgub: tädi Wanda on juuditar ning ka õde Anna – tegelikult siis Ida Lebenstein – on juuditar, kelle vanemad on sõja ajal tapetud. Wanda töötab kohtunikuna, stalinistlikul ajal oli ta prokurör ja saatis inimesi surma, teda kutsuti tollal «veriseks Wandaks».

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles