Kiirlaenufirma keeldub kliendile krediiti tagasi maksmast
26. september 2014, 22:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarbijakaebuste komisjon rahuldas kliendi kaebuse, milles ta soovis krediidi kulukuse tõttu tühistada Credit Invest OÜga sõlmitud laenulepingu. Firma otsusega ei nõustu ning kavatseb enda eest seista vajadusel kohtuni välja.
Kaebuse esitaja sõlmis Credit Invest OÜga tarbijakrediidi laenulepingu, laenusumma oli 100 eurot, lepingule märgitud laenu brutosumma oli 106,7 eurot. 14. juunil 2014 loovutas Credit Invest lepingust tuleneva nn nõudekirja summas 119,7 eurot oma lepingulisele õigusjärglasele Krediidikaitse Grupp OÜ-le. Samal päeval esitas viimane kliendile nõudekirja summas 171,64 eurot.
Klient pöördus seepeale tarbijakaebuste komisjoni, et laenulepingust tulenev nõue alusetuks tuvastataks. Amet palus ettevõttel olukorda selgitada ja omapoolset lahendust pakkuda.
Kiirlaenufirma selgitas 18. juunil saadetud kirjas komisjonile olukorda. Credit Invest OÜ leidis, et võlglasele on esitatud põhjendatud nõudekirjad. 100eurose laenu võtnud inimese laenu tagastustähtaeg oli lepingu järgi 31. mai. Esimene laenu tagastustähtaja pikendamise tasu maksti 4. juunil ehk laen oli üle tähtaja neli päeva. Seejuures pikendati laenu tagastustähtaega kuni 10. juunini.
Teine laenu tagastustähtaja pikendus maksti 17. juuni. Seega oli laenu tagastustähtaeg jälle ületatud seitse päeva. Esimene nõudekiri saadeti võlglasele 15. juuni ja teine 30. juunil. Laenu tagastas klient osaliselt 1. juulil.
«Ülaltoodud loetelust nähtub selgelt, et tegemist on laenulepingu jämeda ja korduva rikkumisega, millest tulenevalt jääb arusaamatuks ka ameti võetud seisukoht, et alus tarbijalt täiendavalt 17,70 eurot nõuda puudub. Iseenesest mõistetavalt peaks olema õigusriigis mõlemaid osapooli rahuldav lahendus lepingu tingimuste täitmine poolte poolt. Erinevalt kaebajast on kreeditor seda ka teinud,» lisas kirjale kommentaari Credit Invest OÜ juhatuse liige Fred Häling.
Komisjon märkis, et iga võlanõude esitamise eest peab klient Credit Invest OÜ seisukoha järgi tasuma 24 eurot.
Komisjon selgitas oma otsuses, et vastavalt võlaõigusseadusele tuleb tarbijale avaldada põhisumma, intressi ja mis tahes muude tasude summa (edaspidi tagasimakse), tagasimaksete arv ja sagedus teabe esitamise aja seisuga ning vajaduse korral erineva intressimääraga laenujääkide puhul see, milliste tarbijakrediidilepingust tulenevate maksete katteks tarbija tehtud tagasimakset arvestatakse.
Komisjoni andmetel ei ole kiirlaenufirma esitatud tõendite põhjal andnud kaebuse esitajale tarbijakrediidi lepingu sõlmimisel seadusega sätestatud teavet. Nii ei ole lepingus sätestatud, kuidas nõutakse lepingus sätestatud 24 euro tasumist, millal ja mitu korda võib sellist teadet esitada. «Kaupleja on esitanud ebaõige väite, et sellist nõudekirja võib kaupleja esitada vastavalt oma äranägemisele,» teatas komisjon otsuses.
Nõudekiri äranägemise järgi
«Kaupleja nõue sisaldab pooltevahelise lepingu alusel sätestatud ja seaduse alusel korrektselt määratlemata tasu, nõue on suurenenud 51,94 eurot päevas, tarbijale esitatud nõue on arusaamatu ega põhine tarbijaga sõlmitud lepingul,» leidis komisjon, lisades, et tõendite põhjal pole Credit Invest OÜ ka teavitanud klienti krediidi kulukuse määrast.
Võlaõigusseadusele tuginedes leidis tarbijakaebuste komisjon, et tarbijakrediidileping on tühine. Vorminõude rikkumisel on tarbijal õigus leping üles öelda, sellega kaasneb kohustus tagastada laenusumma ja täita muud seaduses sätestatud kohustused.
«Antud juhul ei ole tarbija vastu esitatud nõude summa ja selle kujunemise alus viidatud norme arvestades arusaadav ega õige. Nõude suurenemine 51,94 eurot päevas ei ole poolte vahel sõlmitud 100 euro laenamise lepingu alusel võimalik,» järeldas komisjon otsuses.
Komisjon tuvastas, et Credit OÜ-l ja selle õigusjärglasel Krediidikaitse Grupp puudus seisuga 14. juuli nõudeõigus kliendi vastu summas 171,64 eurot. Komisjon tegi otsuse eriarvamusteta. Kui pooled komisjoni otsusega ei nõustu või seda ei täida, on neil õigus pöörduda vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse.
Credit Invest OÜ juhatuse liige Fred Häling kommenteeris Tarbija24-le tarbijakaebuste komisjoni toodud punkte. Esmalt tõi kreeditor välja, et laenuleping sisaldas kõiki seadusest tulenevaid andmeid, summasid ja tagasimakse kuupäevasid. Laenulepingu punkt 4.7 sätestab: «Kui laenusaajal on kohustus tasuda laenuandjale üheaegselt lepingust tulenevaid erinevaid summasid, kaetakse kohustuste täitmiseks tehtud maksetest esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutused, seejärel laen, intress ning muud kohustused.»
«Juhin tähelepanu, et amet ei ole oma 7. juuli selgitusnõudes palunud kreeditoril esitada täiendavaid tõendeid ja dokumente, millest tulenevalt ei ole kreeditor seda ka teinud. Kuna tõendeid ja dokumente välja nõutud ei ole, siis on ka otsus tehtud ilmselgelt puudulikele faktidele tuginedes,» lisas Häling.
Häling selgitas, et nagu amet oma otsuses punkt 5 kirjutas, loovutas kreeditor nõude võlgniku vastu inkasso menetluseks inkasso ettevõttele. «Juhin tähelepanu, et Credit Invest OÜ nõue ei ole suurenenud 51,94 euro võrra nagu otsuses väidetud. Suurema nõude on esitanud inkasso firma, mitte Credit Invest OÜ. Inkasso poolt teenustasu võrra suurem võlanõue on täiesti mõistetav, kuna iga äriühing on kasumit taotlev ettevõte ja tasuta tööd ei tee. Amet on käsitlenud täiesti põhjendamatult kahe erineva ettevõtte tegevust ühe ja sama võlasuhte juures ühe ettevõttena,» tõi Häling välja.
Häling kinnitas, et tõele ei vasta väide nagu ei oleks Credit Invest OÜ teavitanud klienti krediidi kulukuse määrast ning lisas, et tarbijale on edastatud kõik seadusest tulenevad vajalikud lepingudokumendid. «Kõigile tarbijatele esitatakse krediidi kulukuse määr ja kõik teised seadusest tulenevad andmed nii laenulepingus kui ka lepingueelse teabena ja kodulehel 24/7,» ütles ta.
«Eeltoodut kokku võttes leiame, et õigluse jalule seadmiseks tuleb pöörduda kohtusse õiguslikult pädeva hinnangu saamiseks,» lausus Häling lõpetuseks.
«Kui inimene rikub lepingut, laenu tagasi ei maksa, laenu tagastustähtaega ei pikenda, siis sealt need konfliktid tulevad. Klient ei ole lihtsalt aru saanud, et tema on kohustusi rikkunud,» lisas ka Kiirlaenufirma Credit Invest juht Valdis Kaldi.