Lugeja kiri: energiadieet pärsib Eesti majandust

Jüri Laurson
, EV volitatud elektriinsener
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Euroopa Liidu energiasäästu sanktsioon tabab meie majandust allapoole vööd. Brüsseli valgekraed peaksid arvestama liikmesriikide iseärasusi ja arengut.

 ELi direktiivid on soovituslikud, seega ka direktiiviga nõutav 7,1-teravatt-tunnine energiasääst 2020. aastaks. Kahjuks on see nõue kohustuslik ja tarnijail tuleb igal aastal säästa 1,5 protsenti lõpptarbijale müüdavast energiast. Niisugune nõue annab võimaluse maksude näol riigi rahakotti täita. Kahjuks nõrgeneb säästutuhina tulemusena meie riigi majandusareng ja planeeritav sääst võib jääda saamata.

Igale omanikule on selge, et paljud vanad majad ja ka kaasajal ehitatud suurte klaaspindadega büroo- ja õppehooned vajavad energia säästmiseks soojustamist. Säästunõude juures on unustatud, et peaaegu 250 000 inimest Eestis elavad vaesuse piiril või alla selle. Elamu või korteri energiasäästlikumaks muutmise jaoks neil lihtsalt raha ei jagu. Ka pangad ei anna madalapalgalistele laenu, sest nad ei ole võimelised raha tagasi maksma.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles