/nginx/o/2011/09/08/740990t1h97e3.jpg)
Riigikontrolör Alar Karis taotleb järgmise aasta riigieelarvest 250 000 eurot lisaraha, et välja arendada piisav võimekus rahakasutuse uurimiseks sisejulgeoleku ja riigikaitse valdkonnas.
Riigikontrolör taotleb julgeolekuvaldkonna uurimiseks lisaraha
7. oktoober 2014, 16:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karis märkis riigikogu rahanduskomisjonile saadetud kirjas, et peab vältimatuks kaitse- ja sisejulgeoleku valdkonna auditeerimise ulatust ja sagedust suurendada. Tema sõnul moodustavad kaitsevaldkonna ja sisejulgeoleku kulud tuleval aastal umbes 8,6 protsenti riigieelarvest ehk 730 miljonit eurot, kusjuures lähiaastatel jätkavad need paarikümne miljoni euroste sammudega kasvamist.
«Nii riigikogu, valitsuse kui ka maksumaksjate huvides on see, et riigikontrolli audititele tuginedes saab olla kindel, et riigikaitsele ja sisejulgeolekule tehtavad kulutused on sihipärased ning loovad reaalselt turvalisust,» märkis Karis, kelle sõnul annaks riigikontrolli taotletav lisaraha võimaluse see kindlustunne saada.
Karise sõnul on selleks vaja tugevat auditiüksust tulemusauditi valdkonnas, valdkonna kompetentsuse kasvatamist finantsaudiitorite hulgas ning vajalike teadmiste arendamist ka vastavusauditi metoodika rakendamiseks, et teha valdkonna terviklikke auditeid.
«Selle plaani elluviimine nõuab spetsiifiliste teadmistega inimeste leidmist ja kindlasti täiendavat koolitamist. Kaitse- ja sisejulgeoleku valdkonna audiitorid peavad kvalifitseeruma ka eriti salajase (sh NATO salastusega) informatsiooniga töö tegemisele. Samuti on vaja infotehnoloogilist tuge, pidevat ja spetsiifilist enesetäiendamist ning nõuetekohaseid töökohti (st nii füüsilised kui ka virtuaalsed),» kirjutas riigikontrolör rahanduskomisjonile saadetud kirjas.
Riigikontroll taotleb järgmise aasta riigieelarves oma palga- ja tegevuskulude eelarve suurendamist 249 858 euro võrra, mis 2016. aastal ning edaspidi muutuks palgakulude osas üldistest avaliku sektori palgakasvu võimalustest lähtuvalt. Taotletav lisaraha võimaldaks Karise sõnul rahastada viit ametikohta.
Esmakordselt esitas riigikontroll lisaraha taotluse rahandusministeeriumile juba mullu, mil taotlus jäi aga kõrvale eeldusel, et selle juurde tullakse tagasi 2015. aasta riigieelarve koostamisel. Toona taotles riigikontroll kaheksa ametikoha rahastamiseks kokku poolt miljonit eurot.
«Riigikontrolli esialgne taotlus sisaldas ka eraldi auditigrupi moodustamist riigi äriühingute ja sihtasutuste tehingute ja juhtimise tõhususe senisest põhjalikumaks auditeerimiseks. Kuna rahandusministeeriumi ametnikud ei pidanud riigi äriühingute senisest põhjalikumat auditeerimist vajalikuks, otsustasime oma taotluses seada prioriteediks kaitse- ja sisejulgeoleku valdkonna ning lükata raha taotlemise riigi äriühingute auditigrupi moodustamiseks tulevikku,» selgitas Karis.
Mullu arutas taotlust koos riigikontrolli lähiaastate strateegilise plaaniga ka riigikogu riigieelarve kontrolli komisjon, kes otsustas seda toetada. «Riigikontroll esitas oma taotluse uuesti käesoleval aastal, kuid rahandusministeeriumis täiendava rahastuse asjus kokkuleppele ei jõutud,» nentis Karis.
Rahandusministeerium põhjendas taotluse rahuldamata jätmist riigieelarve eelnõu seletuskirjas asjaoluga, et valitsus ei toetanud läbivalt täiendavate ametikohtade loomist, kuna hõives osalejate arv väheneb ning riik peab lähtuma üldistest tööturu trendidest.
Karis märkis, et vaatamata seniste eelarveläbirääkimiste nurjumistele on riigikontroll suutnud sel aastal sisemiste ümberkorralduste ja muude valdkondade värbamiste edasilükkamise abil komplekteerida esimese meeskonna sisejulgeoleku ja riigikaitse valdkonna audiitoreid ehk ühe auditijuhi ja kaks audiitorit.
«Samas ei ole rahapuuduse tõttu võimalik komplekteerida auditiüksust täismahus ega kindlustada seega järjepidevat ning tõrgeteta auditeerimist (selle valdkonna audiitorite väljaõpe kestab minimaalselt kaks aastat ning see nõuab ka rahastuse suhtes kindlust). Rahastamine, mis praegu toimub riigikontrolli teiste valdkondade ja projektide arvelt, ei ole kestlik,» kirjutas riigikontrolör ning palus parlamendi rahanduskomisjonil valitsuse ja riigikontrolli erimeelsust menetleda ja lisada riigieelarve eelnõusse taotletav summa.