Riigikogu saatis kooseluseaduse lõpphääletusele

Riigikogus läbis täna pärast neli tundi kestnud arutelu teise lugemise palju eriarvamusi tekitanud kooseluseaduse eelnõu, mille vastuvõtmise otsustab parlament homme.

40 saadiku algatatud eelnõu arutelul kuulas parlament esmalt ära õiguskomisjoni esimehe, sotsiaaldemokraat Neeme Suure ettekande, millele järgnesid küsimused-vastused ning saadikute sõnavõtud. Seejärel tuli täiskogul läbi hääletada neli eelnõule esitatud 23 muudatusettepanekust, kuid üllatusi need hääletused ei toonud.

Parlamendi õiguskomisjoni ettepanek oli eelnõu teine lugemine lõpetada, opositsioonilise Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsioon taotles aga arutelu katkestamist. Riigikogu täiskogu teise lugemise katkestamist siiski ei toetanud: selle poolt oli 33 IRLi, Reformierakonna ja Keskerakonna ning vastu 41 Reformierakonna, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikut. Nimeliselt on hääletustulemusi võimalik vaadata siit.

Kooseluseaduse eelnõu tuleb lõpphääletusele homme kell 10 algaval riigikogu istungil. Vastuvõtmiseks vajab seadus lihthäälteenamust, mis tähendab, et seaduse poolt peab hääletama rohkem riigikogu liikmeid kui selle vastu.

Vastuvõtmisel hakkab kooseluseadus kehtima 2016. aastal, juhul kui parlament on selleks ajaks vastu võtnud jõustumiseks vajalikud rakendusaktid.

Seaduse jõustumisest alates saavad nii sama- kui erisoolised paarid õiguse oma kooselu ametlikult registreerida. Selleks peavad nad sõlmima notari juures kooselulepingu ning valima varasuhte. Samuti on võimalik kokku leppida näiteks ülalpidamisraha maksmises, selle suuruses ja maksmise viisis juhuks, kui kooselu ja vastav leping peaks lõppema.

Lepingu sõlmimisega kohustuvad registreeritud elukaaslased teineteist vastastikku toetama ning perekonda oma töö ja varaga ülal pidama. Sealjuures on neil kooselu korraldamisel võrdsed õigused ja kohustused. Ka kooselu korraldamiseks tehtud tavapäraste ja mõistliku suurusega tehingute eest vastutavad elukaaslased solidaarselt. Ülalpidamiskohustus on registreeritud elukaaslastel kooselulepingu kehtivuse ajal, kui nad pole lepingu sõlmimisel teinud muid kokkuleppeid.

Kui algul sisaldus kooseluseaduse eelnõus ka säte, mille järgi on registreeritud elukaaslased teineteise seadusjärgsed pärijad, siis hiljem võttis õiguskomisjon selle eelnõust välja. Kava kohaselt tehakse vastav muudatus pärimisseadusesse tulevikus.

Kooselulepingu olemasolu peaks edaspidi lihtsustama muu hulgas näiteks sotsiaaltoetuste taotlemist, haiglakülastusi ja nõusoleku andmist meditsiinilisteks protseduurideks.

Lapsendada saab registreeritud elukaaslane kooselulepingu kestel ainult teise elukaaslase bioloogilise või enne kooselulepingu sõlmimist lapsendatud lapse. Kui kohus hindab piirangu elukaaslaste suhtes äärmiselt ebaõiglaseks – näiteks kui mehel ja naisel pole meditsiinilistel põhjustel võimalik lapsi saada –, võivad nad erandina lapsendada ka kolmanda isiku lapse.

Kooseluleping lõpeb automaatselt, kui üks elukaaslane sureb või registreeritud elukaaslased abielluvad. Lepingu saab lõpetada ka kokkuleppel, kui registreeritud elukaaslased esitavad notarile vastavad avaldused, samuti on võimalik lepingut lõpetada kohtus.