Kas vald on nõus Tartu linnale maksma, et linnaliinibuss sõidaks ka valla uusasumitesse?

Vilja Kohler
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Sille Annuk

Vastavad vallajuhid.

Rein Kokk,

Tähtvere vallavanem

Rahas ei ole küsimus, probleem on muus. Kui paneme Tartust käima linnaliinibussi näiteks Märjale, peab see sinna minema võimalikult otse. Oleme selle ära katsetanud, panime Ilmatsalu bussi käima läbi Rõhu – no ei tahetud nii pikka otsa, väga vähe sõitjaid oli. Inimesed ei taha sõita pikka ringi, tahetakse lühikest sutsu.

Meie suuremates asulates käivad bussid nii hommikul, lõuna ajal kui ka õhtul. Lisaks sõidutavad valla bussid õpilasi ja lasteaialapsi, kaks korda nädalas viime soovijad valla bussiga Tartusse turule.

Oleme linnaliini pikendamist maale arutanud, aga no ei saa sellest asjast asja, linnaliinibussiga hakkavad sõitma ainult kodused inimesed, keda ei ole väga palju. Teistel on ju autod, neil on elu nii sätitud, et võetakse pere peale, sõidetakse linna tööle-kooli, õhtul enne koju tulekut käiakse seal koos ka poes. Need inimesed autot bussi vastu ei vaheta.

Aga kui meie rahvas linnaliinibusse siiski tahab ja hakkab nendega ka sõitma, siis muidugi leiame selleks raha.

Aare Anderson,

Luunja vallavanem

Olemegi seda teinud juba paar aastat, meil käib linnaliinibuss Tartu külje alla Lohkvas Puupilli tänava kandis. Seal elavad inimesed soovisid nii ning rääkisime asja Tartu linnaga läbi ja olime Eestis esimene, kes linnaliinibussi oma uusasumisse käima sai. Kui nüüd õigesti ütlen, siis meile sõidab buss 17, päevas käib see päris tihti.

Vald maksab Tartu linnale, see omakorda Sebele. Raha suurus on suhteline asi, kui see summa oleks liiga suur, poleks sellest mõttest ju asja saanud. Inimesed kasutavad meil  linnaliinibussi ikka. Aga eks selles asjas on oma suundumus: linna äärde kodu rajanud inimesed on keskmisest rikkamad, neil on autod. Bussi kasutavad rohkem lapsed ja vanemad inimesed.

Kaugemad kohad on meil kaetud maaliinidega. Järgmiseks aastaks saime üht-teist juurde, siis hakkab maaliinibuss käima ka Rõõmu-Viira piirkonnas, mille alguses on samuti uus elurajoon. Siis on meil sisuliselt kogu vald kaetud, igas väikses kohas ei hakka buss kunagi käima.  

Aivar Aleksejev,

Ülenurme vallavanem

Just eelmisel nädalal rääkisime oma bussiliiklusest, peame selle suure tee-ehituse pärast ümber korraldama. Praegu on suur häda see, et maaliine riik doteerib, linnaliine aga mitte.

Kui meie inimeste jaoks läheb elu  linnaliinibussiga paremaks, siis miks mitte, ikka oleme nõus Tartule selle eest maksma. Samas peab kusagil linnaservas bussi peale minev tartlane olema nõus, et sõidab bussiga kõigepealt näiteks Tõrvandisse või Ülenurmele ja alles siis kesklinna. Luunja vallas tähendas linnaliinibussi käimapanek vaid ühe olemasoleva liini pikendamist, meil on küsimus keerulisem, see tähendab linnast välja minevat pikemat kiirt.

Kõige halvem on see, et bussiliikluse korraldamiseks pole ühishanget, pole ühist liinivõrku: maakonnaga tegeleb maavalitsus, linnaga linnavalitsus. Selle asja kokkuviimises pole vald esimene otsustaja, see on maavalitsus. Aga see jutt on praegu vaid kurtmine, kahjuks ma head lahendust ei tea.

Üllar Loks,

Tartu vallavolikogu esimees

Oleme selle küsimusega tegelenud, hoiak on positiivne, oleme valmis maksma. Ligi aasta tagasi pidas meie vallavanem Aivar Soop Tartu linnaga läbirääkimisi. Tahtsime, et linnaliinibuss sõidaks Vahile ning sealt ka edasi Kõrvekülla ja Vasulasse. Oleme väga huvitatud, et ring oleks suurem. Et linnaliinibuss ei lõpetaks Vahil. Aga millegipärast arutelust tegudeni ei jõutud, ma päris täpselt ei teagi, mis selle põhjus oli.

Mis Tartus kõigisse võimalikesse kohtadesse parkimisse puutub, siis arvan, et seda probleemi lähivaldadesse sõitvate linnaliinibussidega ei lahenda. Auto kasutamine on ikka elulaadi küsimus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles