Sergei Metlev: lonkav reform ohustab lõimumist

Sergei Metlev
, MTÜ Avatud Vabariik juhatuse liige
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sergei Metlev.
Sergei Metlev. Foto: Peeter Langovits

Selle asemel et pidevalt rünnata eestikeelset õpet vene koolides, tasuks mõelda pigem sellele, kuidas tuua keelekümblus igasse vene põhikooli, kirjutab üliõpilane Sergei Metlev.

Raske on nõustuda Juhan Kivirähki (PM, 30.09) väitega, et riik unustas eelnevatel aastatel taktitunde, surudes vene kolidele kiiresti peale eestikeelse õppe. Eesti kogemus vene kooliga on aastaid unine ja teovõimetu hoiak.

Vene kooli tõhus reform peab olema hariduspoliitiline prioriteet, kuna see kätkeb endas riikliku tähtsusega küsimusi, alates majandusedust ja lõpetades kodurahuga. Kuigi juba 1993. aastal pandi seadusega paika, et üleminek peab toimuma, alustati reaalse üleminekuga alles 2007. aastal. Me lihtsalt ei suutnud vajalikke samme astuda. Samal ajal õpetajate riigikeele valdamise probleem säilis (keeleinspektsiooni andmetel ei osanud 2011. aastal ca 70 protsenti keelt nõutud tasemel), venekeelsed õpilased sattusid tööjõuturul raskustesse vähese keeleoskuse ja kesiste sotsiaalsete sidemete tõttu. Vene kooli sisekliima muutus aina pingelisemaks, kuna kool ei suutnud ühiskonnamuutustega kaasas käia.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles