Kärmas: kindlasti tekib kiusatus ka teistel takistada lugusid eetrisse jõudmast

Tiina Kaukvere
, postimees.ee päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mihkel Kärmas ERR-is Pealtnägija toimetuses.
Mihkel Kärmas ERR-is Pealtnägija toimetuses. Foto: Andres Haabu

Eilse juhtumi valguses, kus «Pealtnägijal» takistati hagi tagamiseks lugu eetrisse laskmast, nendib ajakirjanik Mihkel Kärmas, et kindlasti annab see ideid ka järgmistele esitada enne loo avaldamist väljaande vastu hagi.

«See kindlasti annab ideid katsetada järgmistel, kui see ühe korra on läbi läinud. Kiusatus on suur,» nentis Kärmas, ent tõi siis välja, et eilne «Pealtnägija» lugu jaburast intsidendist mereväes pälvis eetrikeelu tõttu ilmselt suurematki tähelepanu.

«Pealtnägija» soovis eilses saatelõigus tuua vaatajateni lindistuse kinniselt kohtuistungilt, mille peale teatas vaidluses osaleva ohvitseri advokaat, et koostab ERRi vastu hagi. Hagi tagamiseks keelas kohus loo esitamise.

 Hagi ei ole ERRini veel jõudnud, mistõttu Kärmase ei tea selle sisu, ent võib oletada.

«Me oleme seda (kohtumaterjali – toim) levitanud näiteks kaitsejõudude peastaabile, kuhu me saatsime stsenaariumi. Me oleme seda levitanud eelreklaamis. See on ainus asi, mille osas ma näen, et saab meid hageda. Aga eks me näe, mis nad sinna täpselt kirja panevad,» rääkis ta.

Osapooltele (kaitsejõudude peastaabile, hagi esitanud ohvitseri advokaadile kui ka Georg Kirsbergile) saatis «Pealtnägija» toimetus ise enne saate eetrisse jõudmist tutvumiseks stsenaariumi, et pakkuda neile viimast võimalust vastulauseks.

«Olin olnud korduvalt ühenduses osapooltega ja nad ei olnud midagi sisukat selle loo kohta öelnud. Aga andes endale aru, et tegemist on ikkagi delikaatse juhtumiga nende inimeste jaoks, siis ma tahtsin anda neile viimase hetkeni võimaluse midagi lisada või selgitada. Miks mitte ka näiteks vabandada. Mõnikord kui on väga tundlikud lood, siis me saadame osapooltele ka ilma küsimata,» kirjeldas Kärmas tööprotsessi.  «Selleks, et hiljem ei saaks meid süüdistada, et me ei ole andnud võimalust selgitada. Väga lihtne on öelda, et vastulausest keelduti ja minna edasi, aga me teeme ikka korduvalt katset,» lisas ta.

Kaitsevägi: meil puudub teave

Kärmas nendib, et kohtuprotsess oli kuulutatud kinniseks inimese eraelu kaitseks. «Meie opereerime skaalal, kas on avalik või ei ole avalik huvi. See avalik huvi seisneb selles, et see, mis seal kohtus ilmsiks tuli, tõestab, et kaitsevägi on seda asja sihilikult või tegemata jätmiste tõttu kaks korda kalevi alla pannud. Esimest korda, kui intsident juhtus ja teist korda, kui puhkes suur skandaal ja väideti, et kõike on uuritud ja mitte miski ei vasta tõele,» selgitas Kärmas.

Samuti toonitas ta, et see osa, mida saates taheti avalikkuse ette tuua, ei puudutanud reaalselt ohvitseri eraelu.

Vaid loetud tunnid enne eetrisse minekut keelas Harju maakohus eile «Pealtnägija» loo, mis keskendub mereväega seotud kohtuasjale. Lugu jõudis eetrisse vaid osaliselt. Nimelt puhkes 2011. aastal skandaal, sest endise mereväeohvitseri Georg Kirsbergi kriitiline memo mereväes toimunust jõudis ajakirjandusse. Kaitsevägi eitas suuresti Kirsbergi väiteid ning nimetas neid väljamõeldiseks. Kohtusse pöördus üks mereväeohvitser, keda Kirsbergi memos mitu korda mainiti.

Pealtnägija toimetus oli enda kätte saanud nüüd kinnise kohtuistungi materjalid, kus ohvitser ise kinnitab Kirsbergi väiteid. Seega ei ole lõpuni aus olnud ka kaitsevägi, kes 2011. aastal kinnitas, et on väiteid uurinud ja need ei vasta tõele.

«Kaitseväel puudub teave kõnealuse kohtuasja sisu ja menetluskäigu kohta, kuivõrd tegu on tsiviilasjaga, mis kuulutati menetlusosalise eraelu kaitse eesmärgil kinniseks. Sellest tulenevalt ei ole kaitseväel õiguslikku alust ega ka võimalust antud kohtuasja kommenteerida, sest kaitsevägi ei ole  kohtuasja osapool,» ütles Postimehele kaitseväe pressijaoskonna nooremleitnant Roland Murof.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles